EE01436U1 - Turbiin voolava keskkonna voolu kineetilise energia muundamiseks turbiini rootori pöörlemiseks - Google Patents

Abstract

Käesolev leiutis käsitleb turbiini voolava keskkonna voolu (1) kineetilise energia muundamiseks turbiini rootori (2) pöörlemiseks. Turbiini korpus sisaldab kahe paralleelse otskatte (8) vahele kinnitatud kolme moodulit (5, 6, 7), mille abil on moodustatud voolava keskkonna voolule (1) kaks sisendkanalit (9, 10) ja üks väljundkanal (11). Keskmine moodul (7) on paigutatud kahe äärmise mooduli (5, 6) vahele, millega on moodustatud turbiini korpusesse kaks sisendkanalit (9, 10) voolava keskkonna voolu (1) juhtimiseks turbiini rootorile (2), kus mõlema sisendkanali (9, 10) ristlõige aheneb sujuvalt vastava sisendkanali (9, 10) sisendavast selle väljundava poole. Voolava keskkonna voolu (1) juhtimiseks turbiinist välja on äärmiste moodulite (5, 6) vahele moodustatud üks ühine väljundkanal (11).@@

Description

TEHNIKAVALDKOND

Leiutis on ette nähtud teisendama voolava keskkonna voolu (st õhu- või veevoolu) kineetilist energiat mehaaniliseks energiaks, st turbiini rootori pöörlemiseks, et käitada turbiini abil elektrigeneraatorit ja/või muud seadet. Turbiini saab kasutada tuulegeneraatorina, hüdroelektrijaamas, see võib olla paigaldatud siseveekogude alustele või merealustele või jahtidele. Turbiin võimaldab saada ökoloogiliselt puhast energiat. Turbiini paigaldamisel veealusele (nt laevale) käitatakse turbiiniga generaatorit, millelt saadakse elektrienergiat, millega muuhulgas laetakse akut ja kust saadud elektrienergiaga käitatakse elektrimootorit, mis käitab aluse sõukruvi.

TEHNIKA TASE

Ameerika Ühendriikide patendist US4279569 (publitseeritud 21.07.1981) on tuntud tuuleturbiin, mis sisaldab kahe paralleelse otskatte vahele kinnitatud kahte moodulit, mille vahele on juhtlabadega (jaotuselementidega) moodustatud voolava keskkonna voolule mitu sisendkanalit. Turbiin sisaldab mitut rootorilaba, mille pikkus rootori raadiuse sihis on suhteliselt väike.

Selle tehnilise lahenduse üheks puuduseks on see, et suhteliselt lühikeste sisendkanalite ja suhteliselt suure ristlõikega väljundkanali korral tekib keeriseline õhuvool, mis pidurdab õhuvoolu turbiini sees, mille tulemusena väheneb turbiini efektiivsus. Samuti on puuduseks see, et rootoris on liiga palju rootorilabasid ja nende ulatus rootori raadiuse sihis on väike, mistõttu pidurdub oluliselt rootorile suunatud õhuvoolu kiirus, mis samuti vähendab ka turbiini efektiivsust.

Ameerika Ühendriikide patendist US6981839 (publitseeritud 03.01.2006) on tuntud tuuleturbiin, mis sisaldab kahe paralleelse otskatte vahele kinnitatud kahte moodulit, mille vahele on jaotuselemendiga moodustatud voolava keskkonna voolule kaks sisendkanalit. Rootoris ulatuvad rootorilabad rootori raadiuse sihis rootori võllini.

Selle tehnilise lahenduse puuduseks on asjaolu, et korpusesse sisenevas õhuvoolus olev keskmine kiilukujuline jaotuselement tekitab korpuses suuri keeriseid, mis vähendavad turbiini efektiivsust. Samuti on puuduseks see, et valitud võimalikult laiade rootorilabade korral puudub rootorilabade ja rootori pöörlemistelje vahel pilu õhuvoolu jaoks, mistõttu rootori koormamine käitatava mehhanismiga (nt generaatoriga) põhjustab rootori pöörlemiskiiruse järk-järgulise vähenemise ja lõpuks selle seiskumise.

Käesolevale leiutisele kõige lähedasemaks tuntud lahenduseks on Vene Föderatsiooni patendis RU2445508C2 (publitseeritud 20.03.2012) esitatud turbiin, milles on kaks vastastikku paigutatud ja turbiini korpuse otskatete vahele kinnitatud tiivaprofiiliga moodulit, kus ühes moodulis on kogu mooduli pikkusel otskatete vahel poolringse ristlõikega süvend, mis ümbritseb rootorit, st rootor asetseb poole oma ümbermõõdu ulatuses selles süvendis. Nende kahe mooduliga on kujundatud nii turbiini sisend- kui ka väljundkanal.

Rootor sisaldab kahte kettakujulist otsaseina ja nende vahele kinnitatud rootorilabasid ja rootori pöörlemistelge või pooltelgi. Rootorilabad on teostatud mittesümmeetrilise ristlõikega tiibadena, mille kumer profiiliosa on suunatud rootori pöörlemise suunda ning rootorilabad on paigutatud radiaalsuunaliselt rootori otsaseinte vahele otsaseinte perimeetri lähedusse.

LEIUTISE OLEMUS

Käesoleva leiutise põhiliseks erinevuseks võrreldes eespool mainitud lahendusega dokumendist RU2445508C2 on see, et käesoleva leiutise kohases lahenduses on voolava keskkonna voolu (st õhuvoolu või veevoolu) jaoks moodustatud kaks sisendkanalit.

Leiutisekohane turbiin on kasutatav nii vertikaalse kui horisontaalse turbiinina.

Turbiini konstruktsioon võimaldab sel töötada mistahes asendis, sealhulgas nii vertikaalselt kui horisontaalselt paigaldatuna, samuti mistahes nurga all vertikaali või horisontaali suhtes, samuti on see suhteliselt väikeste gabariitidega, see on võimeline töötama suhteliselt väikeste tuulekiirustega 2 kuni 5 meetrit sekundis ning veevoolukiirustega 3 kuni 5 kilomeetrit tunnis, mis võimaldab saavutada märkimisväärset efekti energia muundamisel.

Käesoleva leiutisega on pakutud välja turbiin voolava keskkonna (õhk või vesi) voolu kineetilise energia muundamiseks turbiini rootori pöörlemiseks, milles turbiini korpus sisaldab kahe paralleelse otskatte vahele kinnitatud äärmisi profiilseid mooduleid, turbiini rootor asetseb äärmiste profiilsete moodulite vahel ning rootori pöörlemistelg või poolteljed asetsevad otskatete suhtes risti ja on kinnitatud pöörlemisvõimeliselt otskatete külge, kusjuures äärmiste profiilsete moodulite vahele on voolava keskkonna voolule enne rootorit moodustatud vähemalt üks sisendkanal ja pärast rootorit üks väljundkanal.

Ühes äärmises moodulis on nõgus süvend. Süvendi ja rootori vahel on minimaalne pilu ning nõgus süvend ümbritseb rootorit selle ümbermõõdul enimalt 180 kraadi ulatuses. Ehk teisisõnu, rootor asetseb kuni poole oma ümbermõõdu ulatuses selles süvendis.

Eelistatavalt ümbritseb/haarab nõgus süvend rootorit selle ümbermõõdul 175 kuni 180 kraadi ulatuses, mis on süvendi pikkusele piki rootori ümbermõõtu vastava kesknurga (α1) suurus. Kõige eelistatavamas teostuses haarab nõgus süvend rootorit selle ümbermõõdul põhiolemuselt 180 kraadi ulatuses.

Rootor sisaldab kahe kettakujulise otsaseina vahele kinnitatud rootorilabasid ja otsaseinte külge kinnitatud rootori pöörlemistelge või pooltelgi ning rootorilabad on teostatud mittesümmeetrilise ristlõikega tiibadena, mille kumer profiiliosa on suunatud rootori pöörlemise suunda ning rootorilabad on paigutatud radiaalsuunaliselt rootori otsaseinte vahele otsaseinte perimeetri lähedusse.

Äärmiste moodulitega on moodustatud kummalegi poole keskmist moodulit üks sisendkanal (üks sisendkanal ühe äärmise mooduli poolel ja teine sisendkanal teise äärmise mooduli poolel) ning äärmiste moodulite vahele on moodustatud üks ühine väljundkanal.

Kahe äärmise mooduli vahele nendega samasuunaliselt on paigutatud keskmine moodul, millega on moodustatud turbiini korpusesse kaks sisendkanalit voolava keskkonna voolu juhtimiseks rootorile, kusjuures mõlema sisendkanali ristlõige

aheneb sujuvalt vastava sisendkanali sisendavast selle väljundava poole.

Voolava keskkonna voolu juhtimiseks turbiinist välja on äärmiste moodulite vahele moodustatud üks ühine väljundkanal.

Eelistatavalt on väljundkanal moodustatud selliselt, et see on ühe sisendkanali pikenduseks.

Keskmine moodul jagab turbiini korpuse kaheks ristkülikulise ristlõikega sisendkanaliks. Keskmisel moodulil on voolu suunas selline kuju, et iga sisendkanali ristlõige aheneb sujuvalt turbiini korpuse sisendavast väljundava poole.

Eelistatavalt aheneb iga sisendkanali ristlõige vastava sisendkanali sisendavast väljundava poole kaks kuni viis korda. Kõige eelistatavamas teostuses aheneb sisendkanali ristlõige vastava sisendkanali sisendavast väljundava poole ligikaudu kolm korda.

Sisendkanali ahenemine valitakse sõltuvalt voolava keskkonna iseloomust (st kas vesi või õhk).

Ahenevate sisendkanalite geomeetriline kuju voolava keskkonna voolamise suunas on teostatud sujuvate käänakutega, millega voolava keskkonna voolu kisendatakse ja suunatakse rootorile.

Eelistatavalt läheb üks sisendkanalitest üle väljundkanaliks. Eelistatavamalt läheb pikem sisendkanal üle väljundkanaliks, mis ei lase voolava keskkonna voolul oluliselt aeglustuda. Võrreldes varasema tuntud lahendusega (st tuntud lahendus RU2445508C2) on käesolevas lahenduses oluliselt muudetud väljundkanali kuju ja suurust, mis võimaldab voolava keskkonna voolu pidurdada oluliselt vähem.

Eelistatavalt on selle pikema sisendkanali väljundava pikkusele piki rootori ümbermõõtu vastav kesknurk (α4) võrdne või väiksem teise sisendava väljundava pikkusele piki rootori ümbermõõtu vastavast kesknurgast (α2) (α2 suurm kui α4).

Eelistatavalt on piki rootori ümbermõõtu sisendkanalite väljundavade vahekaugusele vastav kesknurk (α3) 70 kuni 90 kraadi.

Eelistatavalt on väljundkanali ristlõige rootori poolel (st väljundava sisendis) võrdne 0,5- kuni 1,2-kordse sisendkanalite summaarse ristlõikega rootori poolel (st ristlõikega nende väljundavades).

Eelistatavalt on väljundkanali sisendava pikkusele piki rootori ümbermõõtu vastav kesknurk (α5) võrdne 0,5- kuni 1,2-kordse sisendkanalite (9, 10) väljundavade pikkustele piki rootori ümbermõõtu vastavate kesknurkade (a2, a4) summaga (α5 = 0,5...1,2 x (α2 + α4)).

Rootorilabad on käesolevas lahenduses eelistatavalt nõguskumera profiiliga. Rootorilabade nõguskumer profiil võrreldes lamekumera profiiliga võimaldab voolava keskkonna voolul piki profiili kõõlu tekitada rootorilabal suurema tõstejõu.

Eelistatavalt on rootoris minimaalselt kuus rootorilaba. Kõige eelistatavamalt on rootoris maksimaalselt 12 rootorilaba.

Eelistatavalt on iga sisendkanali ja väljundkanali pikkus vahemikus, mis on võrdne rootori 0,5- kuni kolmekordse (kaasa arvatud) läbimõõduga. See valitakse sõltuvalt voolava keskkonna iseloomust (st kas vesi või õhk) ning voolava keskkonna voolu kiirusest. Kanalite pikkust mõõdetakse nende sisend- ja väljundavade ristlõigete keskelt.

Arusaadavalt saab käesolevas lahenduses kasutada ka teistsuguse profiiliga rootorilabasid.

Eelistatavalt on äärmiste moodulite välispind samuti sujuva profiiliga (st sujuvate käänakutega), mis algab vastavate sisendkanalite servadest ja lõpeb väljundkanali servas.

Leiutise kõige eelistatavamas teostuses on väljundkanaliks üleminevast sisendkanalist väljuv keskkonnavool rootorilabadele suunatud põhiliselt nõguskumerate rootorilabade nõgusale poolele selliselt, et osa nimetatud voolust on suunatud rootorilabadest mööda otse väljundkanalise. See väljundkanalisse otse liikuv vool tekitab väljundkanalis hõrenduse, mis imeb kaasa teisest sisendkanalist pärineva ja rootorilabadel oma kineetilise energia kaotanud voolu.

Eelistatavas teostuses on sisendkanali ülemineku kohas väljundkanaliks pilu rootori perimeetri ja ülemineku vahel suurem eespool mainitud pilust rootori perimeetri ja rootorit ümbritsevate turbiini teiste moodulite osade (st ühes äärmises moodulis oleva nõgusa süvendi ja keskmise mooduli kahe sisendkanali väljundavade vahelise osa) vahel.

Lisaks võib sisendkanali väljundkanaliks ülemineku koht, st üleminek olla tehtud sujuva raadiusega, st profiilis sujuva kaarena ja suurema piluga rootori perimeetri (läbimõõdul) ja ülemineku vahel võrreldes eespool mainitud minimaalse piluga rootori ja moodulite vahel.

Käesolev leiutis võimaldab turbiini rootori samade mõõtmete juures võrreldes ühe sisendkanaliga turbiiniga saavutada ligi kaks korda suuremat võimsust ning suurendada rootorile suunatud voolava keskkonna kiirust ligi kolm korda, mis võimaldab kasutada rootorit kiiremakäigulisema ja seega odavama generaatori käitamiseks, kusjuures investeeringud sellise turbiini ehitamiseks oluliselt ei tõuse.

Käesoleva leiutisega saavutatav tehniline tulemus väljendub selles, et turbiini korpuse muutmisega on suurendatud voolava keskkonna kiirust turbiini sees tänu sisendkanalite ristlõike ahenemisele enne rootorit, mis võimaldab rootorit kiiremini pöörlema panna võrreldes turbiini korpusest väljapoole jääva voolava keskkonna voolu kiirusega, ning turbiini sees ja turbiini korpusest väljaspool on voolava keskkonna voolamise kiiruste vahe kuni kolmekordne.

Võrreldes ühe sisendkanaliga lahendusega suunatakse käesoleva leiutise kohases kahe sisendkanaliga lahenduses voolava keskkonna vool rootorilabadele kahest kohast (st kahest sisendkanalist) ning seetõttu mõjub voolava keskkonna vool suuremale hulgale rootorilabadele ja rootorilabadele ka erineva nurga all, mis suurendab turbiini kasutegurit.

Käesoleva leiutise kohase turbiini eripärad on seega järgmised:

1. Turbiini korpus sisaldab kolme moodulit, mis on kinnitatud kahe paralleelse otskatte vahele, ning ühes äärmises moodulis (nt esimeses moodulis) on süvend, mis ümbritseb rootorit minimaalse piluga rootori ja mooduli süvendi vahel. Keskmise mooduliga on turbiini korpusesse sisenev voolava keskkonna vool jagatud ka

heks, st keskmise mooduliga on moodustatud kaks sisendkanalit. Esimene sisendkanal on moodustatud esimese mooduli ja keskmise mooduli vahele. Kolmanda mooduliga on moodustatud teine sisendkanal keskmise mooduli ja kolmanda mooduli vahele ning esimese mooduli ja kolmanda mooduli vahele on moodustatud väljundkanal.

2. Keskmisel moodulil on selline kuju, et sisendkanalite ristlõige sisendavast rootori korpusesse rootori suunas aheneb sujuvalt ning sisendkanalite ristlõige vastava sisendkanali sisendavas ja väljundavas enne rootorit erineb kuni kolm korda. 3. Sisendkanalite geomeetriline kuju voolava keskkonna voolamise suunas on sujuvate käänakutega, mille abil voolava keskkonna voolu kiirendatakse ja suunatakse rootorile selle pöörlemise suunas. Üks, pikem sisendkanal läheb üle väljundkanaliks.

4. Rootorilabad on tõstejõu suurendamiseks nõguskumera profiiliga.

ILLUSTRATSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS

Järgnevalt on leiutist kirjeldatud viidetega juuresolevatele skemaatilistele joonistele, kus:

joonisel fig 1 on kujutatud turbiini ristlõiget piki lõikejoont A-A joonisel fig 2;

joonisel fig 2 on kujutatud turbiini pealtvaates;

joonisel fig 3 on kujutatud turbiini ristlõiget piki lõikejoont A-A joonisel fig 2 ilma rootorita;

joonisel fig 4 on kujutatud rootorit aksonomeetrilises lõikes piki lõikejoont A-A joonisel fig 2; ning

joonisel fig 5 on kujutatud kohtvaates B jooniselt fig 1 pikema sisendkanali üleminekut väljundkanaliks.

TEOSTUSNÄITE KIRJELDUS

Joonistel on kasutusel järgmised viitenumbrid: voolava keskkonna vool 1, turbiini

rootor 2, rootorilabad 3, rootori pöörlemistelg 4, turbiini korpuse äärmised moodulid 5 ja 6, keskmine moodul 7, otskatted 8, sisendkanalid 9 ja 10, väljundkanal 11.

Turbiini korpus sisaldab kolme moodulit 5, 6 ja 7, mis on kinnitatud paralleelsete otskatete 8 vahele. Moodulis 5 on poolringikujuline süvend, mis ümbritseb turbiini rootorit 2 minimaalse piluga rootori ja süvendi seina vahel.

Mooduli 5 poolringikujuline süvend ümbritseb rootorit selle perimeetril kuni 180 kraadi ulatuses ehk enimalt rootori poole ümbermõödu ulatuses (α1 väiksem kui 180 kraadi). Keskmine moodul 7 on profiiliga, mille abil ahendatakse sisendkanalite 9 ja 10 ristlõiget nende sisendavast nende väljundava poole enne rootorit 2. Esimese äärmise mooduli 5 ja keskmise mooduli 7 vahele on moodustatud esimene sisendkanal 9. Teisel pool rootorit on väljundkanal 11, mis on moodustatud esimese äärmise mooduli 5 ja teise äärmise mooduli 6 vahele. Teise äärmise mooduli 6 ja keskmise mooduli 7 vahele on moodustatud teine sisendkanal 10.

Joonistel kujutatud teostuses on piki rootori 2 ümbermõõtu sisendkanalite 9 ja 10 väljundavade vahekaugusele vastav kesknurk α3 ligikaudu 75 kraadi. Sellele kesknurgale α3 vastav keskmise mooduli 7 rootorit 2 ümbritsev osa on tähistatud viitenumbriga 13.

Nagu jooniselt fig 1 on näha, läheb pikem sisendkanal 10 üle väljundkanaliks 11.

Eelistatavalt on äärmiste moodulite 5 ja 6 välispind samuti sujuva profiiliga (st sujuvate käänakutega), mis algab vastavate sisendkanalite servadest ja lõpeb väljundkanali servas.

Rootor 2 sisaldab kahte otsmist kettakujulist otsaseina, mille vahele on kinnitatud rootorilabad 3. Rootori 2 pöörlemistelg on joonistel tähistatud viitenumbriga 4. Pöörlemistelg 4 pöörleb turbiini otskatetes 8 olevatel laagritel (pole näidatud). Pöörlemistelje kaudu toimub pöörlemise ülekandmine näiteks elektrigeneraatorile.

Rootori 2 rootorilabad 3 asetsevad rootori perimeetri läheduses. Rootorilabade 3 arv, suurus ja profiil valitakse vastavalt turbiini kasutusotstarbele. Voolava keskkonna vool 1 siseneb sisendkanalitesse 9 ja 10, tänu nende sisendkanalite 9 ja 10 ahenemisele see vool kiireneb ja suunatakse sisendkanalitest 9 ja 10 rootori 2

rootorilabadele 3.

Eelistatavalt on rootori 2 rootorilabad 3 mittesümmeetrilise profiiliga. Joonisel fig 1 kujutatud teostuses on rootorilabadel 3 nõguskumer profiil. Rootorilabade 2 kumerus on suunatud rootori 2 pöörlemise suunda.

Kahest sisendkanalist 9 ja 10 sisenev vool 1 suunatakse rootori 2 rootorilabadele 3 erinevatest kohtadest ja erinevate nurkade all.

Joonisel fig 5 on kujutatud kohtvaates sisendkanali 10 ülemineku 12, 12' kohta väljundkanaliks 11. Ülemineku alternatiivne teostusvariant 12' on kujutatud nimetatud joonisel punktiirjoonega. Alternatiivses teostusvariandis on üleminek 12' sujuv ning rootorilabade 3 serva ja ülemineku 12' vaheline pilu on suurem. Kui see pilu on suurem, saab sisendkanalist 10 otse väljundkanalisse 11 suunata rohkem voolu ja sellega tekitada väljundkanalis 11 suurem hõrendus muu voolu kaasa imemiseks.

Joonisel fig 5 on nooltega näidatud sisendkanalist 10 tuleva voolava keskkonna voolu liikumine - osa voolust liigub otse väljundkanalisse 11 ning imeb endaga kaasa sisendkanalist 9 pärineva ja rootorilabadel oma kineetilise energia kaotanud voolu. Ülejäänud vool sisendkanalist 10 mõjub nimetatud väljundkanalist väljudes nõguskumera profiiliga rootorilabadele nende nõgusa külje poolel.

Claims (11)

1. 1. Turbiin voolava keskkonna voolu (1) kineetilise energia muundamiseks turbiini rootori (2) pöörlemiseks, milles turbiini korpus sisaldab kahe paralleelse otskatte (8) vahele kinnitatud äärmisi profiilseid mooduleid (5, 6), turbiini rootor (2) asetseb äärmiste profiilsete moodulite (5, 6) vahel ning rootori (2) pöörlemistelg (4) või poolteljed asetsevad otskatete (8) suhtes risti ja on kinnitatud pöörlemisvõimeliselt otskatete (8) külge, äärmiste profiilsete moodulite (5, 6) vahele on voolava keskkonna voolule (1) enne rootorit (2) moodustatud vähemalt üks sisendkanal ja pärast rootorit (2) üks väljundkanal (11), ühes äärmises moodulis (5) on nõgus süvend, mis ümbritseb rootorit (2) süvendi pikkusele piki rootori (2) ümbermõõtu vastava 175-kuni 180-kraadise kesknurga (a1) ulatuses nii, et nõgusa süvendi ja rootori (2) vahel on minimaalne pilu, rootor (2) sisaldab kahte kettakujulist otsaseina, mille vahele on kinnitatud rootorilabad (3) ja mille külge on kinnitatud rootori (2) pöörlemistelg (4) või poolteljed, rootorilabad (3) on teostatud mittesümmeetrilise ristlõikega tiibadena, mille kumer profiiliosa on suunatud rootori (2) pöörlemise suunda, ning rootorilabad (3) on paigutatud radiaalsuunaliselt rootori (2) otsaseinte vahele otsaseinte perimeetri lähedusse, mis erineb selle poolest, et otskatete (8) vahele ja äärmiste moodulite (5, 6) vahele on moodulitega (5, 6) samasuunaliselt enne rootorit (2) kinnitatud kolmas, keskmine moodul (7), millega on voolava keskkonna voolule (1) äärmiste moodulite (5, 6) ja keskmise mooduli (7) vahele moodustatud kaks sisendkanalit (9, 10) nii, et mõlema sisendkanali (9, 10) ristlõige aheneb sujuvalt sisendkanali (9, 10) sisendavast väljundava poole, ja väljundkanal (11) on moodustatud ühe sisendkanali (10) pikendusena.
2. 2. Turbiin vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et väljundkanali (11) ristlõige rootori (2) poolel on võrdne sisendkanalite (9, 10) 0,5- kuni 1,2-kordse summaarse ristlõikega rootori (2) poolel.
3. 3. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et rootori (2) rootorilabad (3) on nõguskumera profiiliga.
4. 4. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et iga sisendkanali (9, 10) ristlõige aheneb vastava sisendkanali sisendavast väljundava poole kaks kuni viis korda.
5. 5. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et iga sisendkanali (9, 10) ja väljundkanali (11) pikkus on vahemikus, mis on võrdne rootori (2) 0,5- kuni kolmekordse läbimõõduga.
6. 6. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et rootoris (2) on minimaalselt kuus rootorilaba (3).
7. 7. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile 1 kuni 5, mis erineb selle poolest, et rootoris (2) on maksimaalselt 12 rootorilaba (3).
8. 8. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et väljundkanali (11) sisendava pikkusele piki rootori (2) ümbermõõtu vastav kesknurk (α5) on võrdne 0,5- kuni 1,2-kordse sisendkanalite (9, 10) väljundavade pikkustele piki rootori (2) ümbermõõtu vastavate kesknurkade (α2, α4) summaga.
9. 9. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et sisendkanalite (9, 10) väljundavade vahekaugusele vastav kesknurk (a3) piki rootori (2) ümbermõõtu on 70 kuni 90 kraadi.
10. 10. Turbiin vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et väljundkanaliks (11) üleminevast sisendkanalist (10) väljuv keskkonnavool on suunatud nõguskumerate rootorilabade (3) nõgusale poolele selliselt, et osa nimetatud voolust on suunatud rootorilabadest (2) mööda otse väljundkanalisse (11).
11. 11. Turbiin vastavalt nõudluspunktile 10, mis erineb selle poolest, et sisendkanali (10) ülemineku (12, 12') kohas väljundkanaliks (11) on pilu rootori perimeetri ja ülemineku (12, 12') vahel suurem pilust rootori perimeetri ja rootorit ümbritsevate turbiini teiste moodulite (5, 7) osade vahel.