EE05794B1 - Meetod ja seade kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas - Google Patents

Meetod ja seade kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas

Info

Publication number
EE05794B1
EE05794B1 EEP201500013A EEP201500013A EE05794B1 EE 05794 B1 EE05794 B1 EE 05794B1 EE P201500013 A EEP201500013 A EE P201500013A EE P201500013 A EEP201500013 A EE P201500013A EE 05794 B1 EE05794 B1 EE 05794B1
Authority
EE
Estonia
Prior art keywords
condensate
combustion air
boiler
combustion
condenser
Prior art date
Application number
EEP201500013A
Other languages
English (en)
Inventor
Joonas Arola
Seppo Tuominiemi
Original Assignee
Valmet Technologies Oy
Priority date (The priority date is an assumption and is not a legal conclusion. Google has not performed a legal analysis and makes no representation as to the accuracy of the date listed.)
Filing date
Publication date
Application filed by Valmet Technologies Oy filed Critical Valmet Technologies Oy
Publication of EE201500013A publication Critical patent/EE201500013A/et
Publication of EE05794B1 publication Critical patent/EE05794B1/et

Links

Classifications

    • F—MECHANICAL ENGINEERING; LIGHTING; HEATING; WEAPONS; BLASTING
    • F01—MACHINES OR ENGINES IN GENERAL; ENGINE PLANTS IN GENERAL; STEAM ENGINES
    • F01K—STEAM ENGINE PLANTS; STEAM ACCUMULATORS; ENGINE PLANTS NOT OTHERWISE PROVIDED FOR; ENGINES USING SPECIAL WORKING FLUIDS OR CYCLES
    • F01K17/00—Using steam or condensate extracted or exhausted from steam engine plant
    • F01K17/06—Returning energy of steam, in exchanged form, to process, e.g. use of exhaust steam for drying solid fuel or plant
    • F—MECHANICAL ENGINEERING; LIGHTING; HEATING; WEAPONS; BLASTING
    • F23—COMBUSTION APPARATUS; COMBUSTION PROCESSES
    • F23L—SUPPLYING AIR OR NON-COMBUSTIBLE LIQUIDS OR GASES TO COMBUSTION APPARATUS IN GENERAL ; VALVES OR DAMPERS SPECIALLY ADAPTED FOR CONTROLLING AIR SUPPLY OR DRAUGHT IN COMBUSTION APPARATUS; INDUCING DRAUGHT IN COMBUSTION APPARATUS; TOPS FOR CHIMNEYS OR VENTILATING SHAFTS; TERMINALS FOR FLUES
    • F23L15/00—Heating of air supplied for combustion
    • F23L15/04—Arrangements of recuperators
    • F23L15/045—Arrangements of recuperators using intermediate heat-transfer fluids
    • F—MECHANICAL ENGINEERING; LIGHTING; HEATING; WEAPONS; BLASTING
    • F24—HEATING; RANGES; VENTILATING
    • F24H—FLUID HEATERS, e.g. WATER OR AIR HEATERS, HAVING HEAT-GENERATING MEANS, e.g. HEAT PUMPS, IN GENERAL
    • F24H8/00—Fluid heaters characterised by means for extracting latent heat from flue gases by means of condensation
    • F24H8/003—Fluid heaters characterised by means for extracting latent heat from flue gases by means of condensation having means for moistening the combustion air with condensate from the combustion gases
    • Y—GENERAL TAGGING OF NEW TECHNOLOGICAL DEVELOPMENTS; GENERAL TAGGING OF CROSS-SECTIONAL TECHNOLOGIES SPANNING OVER SEVERAL SECTIONS OF THE IPC; TECHNICAL SUBJECTS COVERED BY FORMER USPC CROSS-REFERENCE ART COLLECTIONS [XRACs] AND DIGESTS
    • Y02—TECHNOLOGIES OR APPLICATIONS FOR MITIGATION OR ADAPTATION AGAINST CLIMATE CHANGE
    • Y02B—CLIMATE CHANGE MITIGATION TECHNOLOGIES RELATED TO BUILDINGS, e.g. HOUSING, HOUSE APPLIANCES OR RELATED END-USER APPLICATIONS
    • Y02B30/00—Energy efficient heating, ventilation or air conditioning [HVAC]
    • Y—GENERAL TAGGING OF NEW TECHNOLOGICAL DEVELOPMENTS; GENERAL TAGGING OF CROSS-SECTIONAL TECHNOLOGIES SPANNING OVER SEVERAL SECTIONS OF THE IPC; TECHNICAL SUBJECTS COVERED BY FORMER USPC CROSS-REFERENCE ART COLLECTIONS [XRACs] AND DIGESTS
    • Y02—TECHNOLOGIES OR APPLICATIONS FOR MITIGATION OR ADAPTATION AGAINST CLIMATE CHANGE
    • Y02E—REDUCTION OF GREENHOUSE GAS [GHG] EMISSIONS, RELATED TO ENERGY GENERATION, TRANSMISSION OR DISTRIBUTION
    • Y02E20/00—Combustion technologies with mitigation potential
    • Y02E20/14—Combined heat and power generation [CHP]
    • Y—GENERAL TAGGING OF NEW TECHNOLOGICAL DEVELOPMENTS; GENERAL TAGGING OF CROSS-SECTIONAL TECHNOLOGIES SPANNING OVER SEVERAL SECTIONS OF THE IPC; TECHNICAL SUBJECTS COVERED BY FORMER USPC CROSS-REFERENCE ART COLLECTIONS [XRACs] AND DIGESTS
    • Y02—TECHNOLOGIES OR APPLICATIONS FOR MITIGATION OR ADAPTATION AGAINST CLIMATE CHANGE
    • Y02E—REDUCTION OF GREENHOUSE GAS [GHG] EMISSIONS, RELATED TO ENERGY GENERATION, TRANSMISSION OR DISTRIBUTION
    • Y02E20/00—Combustion technologies with mitigation potential
    • Y02E20/34—Indirect CO2mitigation, i.e. by acting on non CO2directly related matters of the process, e.g. pre-heating or heat recovery
    • Y—GENERAL TAGGING OF NEW TECHNOLOGICAL DEVELOPMENTS; GENERAL TAGGING OF CROSS-SECTIONAL TECHNOLOGIES SPANNING OVER SEVERAL SECTIONS OF THE IPC; TECHNICAL SUBJECTS COVERED BY FORMER USPC CROSS-REFERENCE ART COLLECTIONS [XRACs] AND DIGESTS
    • Y02—TECHNOLOGIES OR APPLICATIONS FOR MITIGATION OR ADAPTATION AGAINST CLIMATE CHANGE
    • Y02P—CLIMATE CHANGE MITIGATION TECHNOLOGIES IN THE PRODUCTION OR PROCESSING OF GOODS
    • Y02P70/00—Climate change mitigation technologies in the production process for final industrial or consumer products
    • Y02P70/10—Greenhouse gas [GHG] capture, material saving, heat recovery or other energy efficient measures, e.g. motor control, characterised by manufacturing processes, e.g. for rolling metal or metal working
    • Y—GENERAL TAGGING OF NEW TECHNOLOGICAL DEVELOPMENTS; GENERAL TAGGING OF CROSS-SECTIONAL TECHNOLOGIES SPANNING OVER SEVERAL SECTIONS OF THE IPC; TECHNICAL SUBJECTS COVERED BY FORMER USPC CROSS-REFERENCE ART COLLECTIONS [XRACs] AND DIGESTS
    • Y02—TECHNOLOGIES OR APPLICATIONS FOR MITIGATION OR ADAPTATION AGAINST CLIMATE CHANGE
    • Y02T—CLIMATE CHANGE MITIGATION TECHNOLOGIES RELATED TO TRANSPORTATION
    • Y02T10/00—Road transport of goods or passengers
    • Y02T10/10—Internal combustion engine [ICE] based vehicles
    • Y02T10/12—Improving ICE efficiencies

Landscapes

  • Engineering & Computer Science (AREA)
  • Chemical & Material Sciences (AREA)
  • Combustion & Propulsion (AREA)
  • Mechanical Engineering (AREA)
  • General Engineering & Computer Science (AREA)
  • Physics & Mathematics (AREA)
  • Thermal Sciences (AREA)
  • Control Of Steam Boilers And Waste-Gas Boilers (AREA)
  • Chimneys And Flues (AREA)
  • Air Supply (AREA)

Abstract

Katlamajas kondensaadi jahutamiseks mõeldud meetod ja seade sisaldab kondensaatorit (1), mis on ühendatud kondensaadi jahutiga (3), mida läbib põletuskatlasse sisenev kanal (4), mis saab alguse põletuskatla põlemisõhu kanalist. Kondensaadijahutil (3) on vahetu põlemisõhu ja kondensaadi vaheline kuumuse ja massi ülekandeühendus kondensaadi jahutamiseks ning põlemisõhu soojendamiseks ja niisutamiseks. Kondensaadi väljutuskanal (5) väljub kondensaadijahutist (3) ja selle otstarve on katlamajast jahutatud kondensaadi väljutamine.

Description

Tehnikavaldkond
Käesolev leiutis kuulub soojustehnika valdkonda ja käsitleb meetodit katlamajades kondensaadi kogumiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks, mille korral soojus kantakse kuumalt, aurust kondenseeritud vedelikult üle kandjavoole. Leiutis puudutab ka katlamajas olevat seadet, mis sisaldab kondensaatorit ja jahutit, mis on ühendatud kondensaatoriga, kondensaatorist tuleva kuuma kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse ülekanne jahutit läbivale kandjavoole.
Tehnika tase
Eesmärgiks on katlamajas tekkinud kuumade suitsugaaside võimalikult tõhus kasutamine. Suitsugaasides oleva auru kondenseerimisega on võimalik kondenseeruv soojus kokku koguda ning kasutada seda näiteks kaugkütteks. Taolise süsteemi näite leiab Soome patendis FI 122857. Soome patent FI 122905 pakub suitsugaaside kondenseerimise seadet, mis sisaldab kahte või kolme kondensaatorit, mille kõige puhtam kondensaat, s.o viimasest kondensaatorist pärinev kondensaat, juhitakse põlemisõhu niisutajas olevasse vette, et asendada niisutajas aurustunud niisutuslahus, kusjuures niisutuslahus koosneb viimase kondensaatori soojusvahetis ringlevast veest. Viimase kondensaatori suhtes ahelas ülesvoolu olevatest kondensaatoritest eemaldatakse kuum kondensaat sellisel kujul veepuhastusseadet.
Auru kondenseerimise tulemuseks on kuum kondensaat, mis tuleb maha jahutada keskkonnalitsentsiga nõutud tasemele. Jahutamine toimub toorveejahutiga või õhkjahutiga.
Toorveejahutis kasutatud vee soojusvaheti suurendab agregaadi veetarvet. Õhkjahuti kasutamisel raisatakse soojust, eriti suvel, kus see on (näiteks hoonete) kütmiseks halvasti kasutatav.
Leiutise olemus
Käesoleva leiutise eesmärk on pakkuda tõhusat viisi kondensaadi jahutamiseks nõutud tasemele, mille korral on samaaegselt võimalik kondensaadis sisalduvat soojust taaskasutada. Eesmärgi saavutamiseks vajalikku leiutisekohast meetodit iseloomustab eelkõige see, et osa põletuskatlasse sisenevast põlemisõhust viiakse kokkupuutesse kuuma kondensaadiga, millelt soojus ja niiskus vahetult kokkupuutel põlemisõhuga üle kantakse, nii et toimub kondensaadi jahutamine. Kondensaadi saab nõutud tasemele maha jahutada ja selle saab välja lasta. Väljalastava jahutatud kondensaadi temperatuuri jälgib temperatuuriandur ja vajadusel jahutuse määra reguleeritakse.
Vaid üks osa kogu põletuskatlasse sisenevast õhust kasutatakse eelmainitud viisil kuuma kondensaadi jahutamiseks, kuid mitte rohkem kui 25 mahuprotsenti kogu põlemisõhust. Kondensaadi jahutamiseks piisab enamasti 10 mahuprotsendist põlemisõhust või vähemast. Näiteks põletuskateldes, kus lisaks esmasele õhuvarustusele leidub teisene õhuvarustus, saab kondensaadi juhtida jahutisse, millel on ka niisutaja funktsioon, läbi mille toimetatakse osa teisesest õhust.
Väljutustemperatuur, milleni kondensaat jahutatakse ja millel see veesüsteemi või kanalisatsioonisüsteemi tühjendatakse, on 30 kuni 40 °C, kuid meetodiga on võimalik saavutada ka temperatuurivahemikku 20 kuni 30 °C.
Kasulikult jahutatakse kondenseerimisel põletuskatla suitsugaasidest pärast tahkete osade eraldamist (elektrostaatiline püüdur, kottfilter) moodustunud kogu kondensaat, mille temperatuur on vähemalt 40 °C, osa põlemisõhu poolt eelkirjeldatud viisil ja seejärel väljutatakse väljutustemperatuurile jahutatud ja keskkonnanõuete litsentsile vastav kondensaat katlamajast. Kuuma jahutatava kondensaadi temperatuuriks on 40 °C või enam, tavaliselt 40 kuni 75 °C või 50 kuni 75 °C, sõltuvalt kondenseerimise meetodist. Kondensaatori saab ühendada ka kaugkütte ringlusveega, et toimuks soojuse ülekanne kaugkütte tagasivooluveele.
Seade sisaldab kondensaadi jahutit, millega on ühendatud kondensaator ja läbi mille juhitakse põletuskatlasse põletuskatla põlemisõhu kanalist hargnev kanal, nii et kondensaadi jahutil on otsene soojuse ja massi ülekanne põlemisõhu ja kondensaadi vahel kondensaadi jahutamiseks ja põlemisõhu soojendamiseks ning niisutamiseks. Niisutajal on kanalisatsiooni- või veesüsteemi viiv väljutuskanal.
Illustratsioonide loetelu
Järgnevalt kirjeldatakse meetodit üksikasjalikumalt lisatud joonise varal, kus joonis fig 1 kujutab skemaatiliselt leiutisekohast seadet ja meetodit.
Teostusnäide
Joonisel fig 1 on kujutatud seadet katlamajas suitsugaaside kondenseerimiseks ja kondensaadi jahutamiseks. Seade sisaldab suitsugaaside kondensaatorit 1, kus toimub põletuskatlas toodetud suitsugaaside kondenseerimine. Suitsugaaside kanal F ulatub põletuskatlast läbib kondensaatorit 1. Suitsugaaside kanal F on toodud kondensaatori alumisse ossa. Suitsugaasid kondenseeritakse ringleva veega jahutamisel, mis on külmem kui kastepunkti temperatuur ja mis voolab läbi täidetud kihi 1c kondensaatori ülemises osas, vastassuunaliselt suitsugaasidega. Suitsugaaside kastepunkti temperatuur on tavaliselt 60 kuni 70 °C. Samaaegselt suitsugaasides oleva auru kondenseerumisega vedelikuks kondensaatoris 1 moodustub kuum kondensaat, mida ei saa sellisena vee- või kanalisatsioonisüsteemi saata. Kondensaatori poolt tekitatud kondensaadi temperatuur on tavaliselt enam kui 50 kuni 75 °C ja see tuleb jahutada maha keskkonnalitsentsiga nõutud tasemele.
Joonisel kujutatud kondensaator 1 on niinimetatud kondensaator-skraber, milles eelnevalt puhastatud suitsugaasid on puhastatud vastassuunaliselt, kusjuures neis sisalduv aur kondenseeritakse. Kondensaat moodustub kondensaatori 1 ülemises osas, kus suitsugaasid jahtuvad vahetul kokkupuutel ringleva vastassuunaliselt voolava veega. Ülemisest osast pärinev kondensaat koguneb kondensaatori põrkeplaadile, kust see voolab piki ülevoolutoru või muud taolist kondensaatori alumisse ossa. Osa põrkeplaadile kogunevast veest tsirkuleeritakse ringlusveena läbi soojusvaheti 6, kus vesi jahutatakse jahutusveeks, mis on külmem kui kastepunkt ja mida saab uuesti suitsugaaside kondenseerimiseks kasutada. Tasakaaluolekus vastab kondensaatori alaosasse voolav kondensaat ülemises osas suitsugaasidest moodustunud kondensaadi kogusele.
Kondensaat voolab piki ülevoolutoru või muud taolist ülevoolusüsteemi (ei ole näidatud) kondensaatori alaosa põhjale. Kondensaatori alaosas tsirkuleeritakse vesi, mis tegelikult on kuum kondensaat, pumbaga P1, põhjast skraberi, näiteks otsikute või muu taolise, pesemisvedelikujaoturisse 1b suitsugaaside jahutamiseks. Osa, mis vastab kondensaatoris 1 moodustunud kondensaadi kogusele, juhitakse pesemisvedeliku ringlusest 1a mööda liini 2 jahutisse 3 kondenseerimiseks. Kondensaatori 1 alumisest osast voolavad suitsugaasid ülemisse osasse, eespool kirjeldatud kondenseerimise ja soojuse kokkukogumise astmesse, kus suitsugaasid voolavad läbi täidetud kihi 1c, vastassuunaliselt tsirkuleeriva vee suhtes, mida sisestatakse täidetud kihti 1c pealtpoolt. Suitsugaasidest kondenseeritakse aur ja samal ajal toimub soojuse ülekanne suitsugaasidest ringlusvee sisse. Vesi kogutakse kondenseerimise astme põhjast kokku (kondensaatori põrkeplaadile), osa veest juhitakse kondensaatori alumisse osasse, kondensaatorist eemale kondensaadi jahutamisele, mida on eespool kirjeldatud, ja osa pumbatakse pumba P2 poolt tagasi veeringlusse 1d soojusvaheti 6 kaudu. Soojusvahetis 6 toimub veeringlusest pärit vee jahutamine ja seda saab kasutada kaugküttesüsteemist pärineva tagastusvee 7 soojendamiseks.
Veel üks alternatiiv üheetapilise kondenseerimise läbiviimisele on niinimetatud torukujuline kondensaator, milles suitsugaasid kondenseeritakse kaudse soojusvahetuse abil, kasutades jahutusvedelikku. Kondensaat juhitakse torukujulisest kondensaatorist kondensaadi jaoks jahutisse 3. Torukujulise kondensaatori sees juhitakse suitsugaasid läbi torude ja kaugküttesüsteemist pärit tagastusvesi ringleb kondensaatori väliskesta poolel (torude ümber) jahutusvedelikuna. Vesi juhitakse suitsugaasidesse enne seda, kui need torudesse juhitakse, selleks et saavutada kastepunkti temperatuur ja muuta soojusvahetus intensiivsemaks.
Mõlemal juhul puhastatakse suitsugaasid enne kondenseerimist tolmust; teiste sõnadega on kondensaat praktiliselt tahketest osakestest vaba ja ei vaja klaarimist. Suitsugaaside puhastamiseks saab kasutada elektrostaatilist püüdurit või kottfiltrit. Lisaks sellele saab suitsugaase puhastada põletuskatlasse kemikaalide (näiteks vääveldioksiidiheitmeid kontrollitakse põletuskatlasse lubja lisamisega) lisamise teel, samuti saab kasutada lisaainega kottfiltrit.
Kondensaadi edastamist ringlusest 1a jahutisse 3 saab kondensaati kontrollida anduriga L jälgimaks kondensaatori 1 alumist osa ja juhtida liinis 2 sulgemisklapi V abil.
Kondensaadi jahuti 3 on niinimetatud jahuti, millel on ka niisutaja funktsioon, mida läbib põletuskatlasse siseneva põlemisõhukanal 4. Vaid osa põletuskatla põlemisõhust juhitakse läbi kondensaadi jahuti, millel on ka niisutaja funktsioon, näiteks mitte enam kui 25 mahuprotsenti õhu kogusest, tavaliselt ainult 10 mahuprotsenti või vähem. Joonisel fig 1 olev põlemisõhukanal 4 on kanal, mis hargneb põletuskatlas olevalt teisese õhu kanalilt.
Kondensaadi jahutis, millel on ka niisutaja funktsioon, viiakse omavahel kokkupuutesse põlemisõhk ja kuum kondensaat. Soojus kantakse vedelikult üle põlemisõhule, põletuskatlasse sisenevat põlemisõhku kuumutatakse ja kondensaati jahutatakse. Kondensaat jahutatakse eelistatavalt temperatuurini 30 kuni 40 °C, mille juures saab selle heita kanalisatsiooni- või veesüsteemi. Niiskus kantakse samuti kondensaadilt põlemisõhku, mis aitab kondensaadi jahutamisele kaasa, sest toimub vee aurumine kondensaadilt. Samal ajal niisutatakse põlemisõhk kastepunktini. Selliselt saab kondensaadi jahutit 3 kasutada ka põletuskatlasse siseneva põlemisõhu niisutamiseks.
Konstruktsiooni poolest on kondensaadi jahuti, millel on ka niisutaja funktsioon, tornitaoline mahuti, mille ülemisse osasse siseneb kuuma kondensaadi liin 2 täidetud kihist 3a ülalpool mahutis. Liini 2 lõpus pihustatakse kondensaat täidetud kihile 3a. Mahuti alumises osas, täidetud kihist 3a allpool, siseneb põlemisõhukanal 4, millel on puhur B läbi kondensaadi jahuti 3 voolava õhu kiiruse reguleerimiseks. Põlemisõhukanal 4 hargneb katlas olevast teisese õhu kanalist (ei ole näidatud), oma peamise puhuri survepoolelt, kust puhur B saab võtta kondensaadi jahutamiseks vaja mineva õhu koguse. Kondensaat liigub läbi täidetud kihi 3a, vastassuunaliselt põlemisõhu suhtes, mis liigub läbi täidetud kihi 3a üles mahuti ülemise osa suunas. Põlemisõhukanal 4 läheb mahuti ülemisest osast edasi põletuskatlasse. Pärast täidetud kihi läbimist ja kondensaadi poolt soojendamist ja niisutamist voolab põlemisõhk kondensaadi jahutisse, millel on ka niisutaja funktsioon, edasi mööda kanalit 4 põletuskatlasse. Jahutist tulev põlemisõhk eelsoojendatakse soojusvahetis 10, kas auru või kuuma veega 11.
Kondensaat on pärast täidetud kihist 3a läbi voolamist jahtunud maha temperatuurile, mis on lähedane sissetuleva õhu kastepunktile. Jahtunud kondensaat koguneb mahuti põhja, kust see väljub läbi väljutuskanali 5. Väljuva kondensaadi temperatuuri jälgib temperatuuriandur T, mis on asetatud väljutuskanalisse 5. Temperatuuriandurilt kontrollerini C läheb signaali ülekandeliin S, mille otstarbeks on ajami A reguleerimine olenevalt temperatuurist, puhuri B mootorit õhu puhumiseks jahutisse 3. Sellisel viisil tekitatakse automaatne suletud (tagasiside) kontrollahel, mis võimaldab hoida väljuva kondensaadi temperatuuri soovitud vahemikus. Jahutist 3 läbi voolava õhu kiiruse muutmisega on võimalik reguleerida väljuva kondensaadi temperatuuri.
Lisaks, juhtseade ei mõjuta teisese õhu üldkogust, mis siseneb katlasse, sest ainult osa teisesest õhust siseneb katlasse läbi kondensaadi jahuti 3.
Kondensaadi, mis on maha jahutatud keskkonnalitsentsiga vastavuses oleva temperatuurini, saab katlamajast väljutada läbi väljutuskanali 5 kanalisatsiooni- või veesüsteemi, mida tähistab viitenumber 8.
Järgnevalt esitame mõned näited ühes võimalike mõõtmete ja saldodega, mida ei tule võtta leiutist piiravaina.
Täidetud kiht piserdusjahutis, läbimõõt 1,6 m, kõrgus 2,7 m
kondensaadi kogus sisse 7 kg/s, välja 6,53 kg/s
kondensaadi temperatuur sisse 70 °C, välja 27,5 °C
põlemisõhu kiirus sisse 4,78 m3n/s välja 5,37 m3n/s
põlemisõhu temperatuur sisse 40 °C välja 50,8 °C
põlemisõhu niiskustase sisse 14 g/kg välja 93 g/kg
Jahutamiseks kasutatava sissetuleva põlemisõhu kastepunkt on 19,2°C. Põlemisõhk võetakse katlamaja ülemisest osast.
Näitest selgub, et kuuma kondensaati on võimalik jahutada isegi madalama temperatuurini kui sissetuleva õhu temperatuur. Samuti saab meetodi abil jahutada kondensaadi väljutustemperatuurile, mis jääb alla 30 °C, näiteks temperatuurini vahemikus 20 kuni 30 °C.
Mõõtmed ja kogused sõltuvad muu hulgas põletuskatla suurusest, mistõttu eespool toodud näidet ei tohi isegi selles aspektis piiravana käsitleda.
Kondensaadi jahuti, millel on ka niisutaja funktsioon, ülesandeks on peamiselt kuuma kondensaadi töötlemine, ent sama protsess tagab ühtlasi põlemisõhu soojendamise ja niisutamise. Seega koosneb kondensaadi jahutis, millel on ka niisutaja funktsioon, töödeldav vedelik vaid veest, mis on saadud suitsugaaside kondenseerimisaurust. Samas saab töötlemiseks juhtida sellesse ka teisi kuumi (vähemalt 50 °C või enam) veefraktsioone, mis pärinevad kondenseeritud aurust ja mis võidakse jahutada kas eraldi või segatuna fraktsiooniga, mis on saadud suitsugaasikondensaatorist. Teisi kondensaadi jahutis, millel on ka niisutaja funktsioon, sisestatavaid kondensaate tähistatakse viitenumbriga 9. Muude taoliste veefraktsioonide sekka kuuluvad eelkõige muud katlamajast pärinevad kondensaadid, näiteks kondensaadid, mis on pärit auruturbiinilt; kondensaadid, mis on tekkinud tööstuslikus protsessis, nagu tselluloositehase teisesed kondensaadid, mille seas mustleelise aurustist saadud kondensaadid moodustavad olulise osa. Tselluloositehase teiseseid kondensaate saab jahutada, näiteks tselluloositehase puukoore põletuskatla või vastava puidupõhise biokütuse põletuskatla põlemisõhuga, suunates osa põletuskatlasse sisenevast põlemisõhust kokkupuutesse kuuma kondensaadiga.
Põletuskatel, milles osa põlemisõhust kasutatakse sama põletuskatla suitsugaasidest toodetud kondensaadi jahutamiseks, on tahkekütuseid põletav põletuskatel, mis tekitab niiskeid suitsugaase. Selliste kütuste hulka kuuluvad biokütused, näiteks hakkepuit, turvas, puukoor ja mitmesugused ümbertöödeldud kütused, samuti süsi. Samuti saab kondenseerida maagaasi põletuskatlas tekkinud suitsugaase ja saadud kondensaati saab töödelda eespool kirjeldatud viisil. Põletuskatlaks võib olla küttekatel, näiteks kaugküttejaamas asuv põletuskatel, või põletuskatel, mis on mõeldud soojuse ja elektri tootmiseks.
Põletuskatel võib olla tavapärase üldkonstruktsiooniga, sisaldades kütuse (näiteks mõne eespool toodud tahke kütuse) põletamiseks mõeldud ahju ja olles ehitatud põletamisel tekkiva soojuse ülekandeks soojuskandjale, milleks on tavaliselt vesi ja/või aur, ja põletuskatla torudele, mis on ahjuga soojusülekandekontaktis, tavaliselt ümber ahju asetsevate toruseinte kujul.

Claims (15)

  1. 1. Meetod kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas, kusjuures soojus kantakse aurust kondenseeritud kuumalt vedelikult üle voolavale kandjale, mis erineb selle poolest, et ainult üks osa põletuskatlasse sisenevast põlemisõhust, mitte rohkem kui 25 mahuprotsenti kogu põlemisõhu hulgast, viiakse kokkupuutesse kuuma kondensaadiga, millelt soojus ja niiskus kantakse vahetu kokkupuutega üle põlemisõhule, kusjuures toimub kondensaadi jahutamine ja jahutatud kondensaadi väljutamine.
  2. 2. Meetod vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et kondensaadi jahutamine toimub selle voolamisega vastassuunaliselt põlemisõhu suhtes.
  3. 3. Meetod vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et kondensaat juhitakse läbi täidetud kihi vastassuunaliselt põlemisõhu suhtes.
  4. 4. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et väljutatava kondensaadi temperatuuri mõõdetakse ja mõõtmistulemuse alusel reguleeritakse jahutusvõimsust.
  5. 5. Meetod vastavalt nõudluspunktile 4, mis erineb selle poolest, et jahutusvõimsust reguleeritakse kuuma kondensaadiga kokkupuutesse viidud põlemisõhu voolukiirusega.
  6. 6. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et kondensaat jahutatakse väljutustemperatuurile 30 ja 40 °C vahel.
  7. 7. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile 1 kuni 5, mis erineb selle poolest, et kondensaat jahutatakse väljutustemperatuurile 20 ja 30 °C vahel.
  8. 8. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et põlemisõhu osakaal, mis viiakse kondensaadiga kokkupuutesse, on kõige enam 25 mahuprotsenti põletuskatlasse siseneva põlemisõhu kogusest.
  9. 9. Meetod vastavalt mistahes eelnevale nõudluspunktile, mis erineb selle poolest, et kondensaat on kondensaat, mis on tekkinud suitsugaaside kondenseerimisel.
  10. 10. Meetod vastavalt nõudluspunktile 9, mis erineb selle poolest, et kogu põletuskatla suitsugaaside kondenseerimisel saadud kondensaat jahutatakse osa põletuskatlasse siseneva põlemisõhu poolt.
  11. 11. Seade kondensaadi jahutamiseks katlamajas, mis sisaldab kondensaatorit (1) ja kondensaatoriga ühendatud jahutit kondensaatorist tuleva kuuma kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse ülekandmiseks voolavale kandjale, mis läbib jahutit, mis erineb selle poolest, et kondensaator on ühendatud kondensaadi jahutiga (3), mida läbib põletuskatlasse sisenev ja põletuskatla põlemisõhu kanalist alguse saav kanal (4), kusjuures kondensaadi jahutil on vahetu põlemisõhu ja kondensaadi vaheline soojuse ja massi ülekande ühendus ning kondensaadi jahutist (3) lähtub kondensaadi väljutamise kanal (5), mille otstarve on jahutatud kondensaadi väljutamine katlamajast, kusjuures ainult üks osa katla põlemisõhust, mitte rohkem kui 25 mahuprotsenti kogu õhu hulgast, on seadistatud läbi kondensaadi jahuti (3) juhtimiseks.
  12. 12. Seade vastavalt nõudluspunktile 11, mis erineb selle poolest, et kondensaadi jahuti (3) sisaldab: täidetud kihti (3a); liini (2), mis on ühenduses kondensaatori (1) ja kondensaadi jahutiga (3), ning lõpeb täidetud kihi (3a) peal; kanalit (4), mis hargneb välja põlemisõhu kanalist ja on toodud jahutisse (3) täidetud kihi (3a) alla; ning kus kanal (4) pikeneb põletuskatlasse läbi täidetud kihi (3a).
  13. 13. Seade vastavalt nõudluspunktile 11 või 12, mis erineb selle poolest, et põlemisõhukanal (4) hargneb põletuskatla teisese õhu kanalilt jahutisse (3).
  14. 14. Seade vastavalt mistahes nõudluspunktile 11 kuni 13, mis erineb selle poolest, et seade sisaldab temperatuurianduriga (T) suletud kontrollahelat, mis on mõõteühenduses väljutatava jahutatud kondensaadiga ja temperatuurianduriga (T) ühendatud kontrolleriga (C).
  15. 15. Seade vastavalt mistahes nõudluspunktile 11 kuni 14, mis erineb selle poolest, et kondensaatoriks (1) on suitsugaaside kondensaator, mida läbib põletuskatla suitsugaaside kanal (F), näiteks kondensaator-skraber või torukujuline kondensaator.
EEP201500013A 2014-03-28 2015-03-26 Meetod ja seade kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas EE05794B1 (et)

Applications Claiming Priority (1)

Application Number Priority Date Filing Date Title
FI20145295A FI125778B (fi) 2014-03-28 2014-03-28 Menetelmä ja laitteisto lauhteen jäähdyttämiseksi ja sen lämmön talteenottamiseksi kattilalaitoksessa

Publications (2)

Publication Number Publication Date
EE201500013A EE201500013A (et) 2015-11-16
EE05794B1 true EE05794B1 (et) 2017-03-15

Family

ID=54263878

Family Applications (1)

Application Number Title Priority Date Filing Date
EEP201500013A EE05794B1 (et) 2014-03-28 2015-03-26 Meetod ja seade kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas

Country Status (4)

Country Link
EE (1) EE05794B1 (et)
FI (1) FI125778B (et)
PL (1) PL228620B1 (et)
SE (1) SE541898C2 (et)

Families Citing this family (1)

* Cited by examiner, † Cited by third party
Publication number Priority date Publication date Assignee Title
PL246389B1 (pl) * 2022-09-13 2025-01-20 Losentech Spolka Z Ograniczona Odpowiedzialnoscia Sposób oraz układ odzysku ciepła odpadowego ze spalania paliw

Family Cites Families (2)

* Cited by examiner, † Cited by third party
Publication number Priority date Publication date Assignee Title
SE455226B (sv) * 1986-10-23 1988-06-27 Scandiaconsult Ab Forfarande och anordning for rokgaskondensering samt forvermning och befuktning av forbrenningsluft vid forbrenningsanleggningar
EA201270081A1 (ru) * 2009-06-26 2012-05-30 ДАЛЛ ЭНЕРДЖИ ХОЛДИНГ АпС Способ и система для очистки горячих газов и рекуперации тепла из них

Also Published As

Publication number Publication date
SE1550342A1 (sv) 2015-09-29
FI20145295A7 (fi) 2015-09-29
PL228620B1 (pl) 2018-04-30
FI125778B (fi) 2016-02-15
PL411788A1 (pl) 2015-10-12
EE201500013A (et) 2015-11-16
SE541898C2 (en) 2020-01-02

Similar Documents

Publication Publication Date Title
US7585476B2 (en) Process for controlling the moisture concentration of a combustion flue gas
CN102607014B (zh) 收集余热和凝结水的锅炉补水系统
CN102012036B (zh) 湿法脱硫后净烟气升温和余热回收的复合相变换热装置
CN101273235B (zh) 基于热气的水加热方法和系统
KR101521622B1 (ko) 백연 방지 시스템
CN207413082U (zh) 湿法脱硫烟气消除烟羽系统
CN109395527A (zh) 一种湿法脱硫烟气除湿脱白系统及方法
CN109724099B (zh) 一种锅炉烟气脱白工艺及装置
RU2436011C1 (ru) Устройство утилизации тепла дымовых газов и способ его работы
CN108087902A (zh) 电厂烟气中蒸汽潜热与水回收系统及其回收方法和控制方法
US4936880A (en) Scrubber
CN102345873B (zh) 集成烟气除湿和湿式冷却塔系统
US20190242576A1 (en) Flue gas treatment system and method
CN107648978A (zh) 湿法脱硫烟气消除烟羽系统及方法
CN104154553B (zh) 一种烟气处理装置
CN206108954U (zh) 一种带旁路系统的脱硫废水喷雾蒸发处理装置
NO159044B (no) Fremgangsmaate og innretning til gjennoppvarming av avsvolvlede roekgasser.
EE05794B1 (et) Meetod ja seade kondensaadi jahutamiseks ja selle soojuse taaskasutamiseks katlamajas
CN206755210U (zh) 燃煤锅炉烟气净化及余热回收处理系统
CN203571777U (zh) 一种烟气处理装置
CN208750751U (zh) 一种脱硫烟气消白系统
CN203571776U (zh) 一种烟气处理装置
RU2758850C1 (ru) Устройство для очистки дымовых газов от водяных паров
CN211060156U (zh) 一种高效节能烟气冷凝再热消白烟系统
RU2555919C1 (ru) Теплоутилизатор для глубокой утилизации тепла дымовых газов поверхностного типа и способ его работы

Legal Events

Date Code Title Description
HC1A Change of owner name