EE05824B1 - Seadmestik ja meetod vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks - Google Patents

Abstract

Leiutise sisuks on seadmestik ja selle juhtimise meetod vahelduvvoolu alaldamiseks. Seadmestik sisaldab vähemalt kahte sõltumatut alaldi alamsüsteemi. Need alamsüsteemid sisaldavad ühesuunalisi jõupooljuhtlüliteid, kondensaatoreid, induktoreid, mistahes tüüpi elektrooniliselt juhitavaid lüliteid, mida on vaja vahelduvpinge alaldamiseks. Igaühel neist on üks või mitu funktsiooni, nagu näiteks täissildalaldi, pinget kordistav alaldi, pinget neljakordistav alaldi vms. Vähemalt ühte N-alaldit saab deaktiveerida ja lahti sidestada lahtisidestusdioodiga, mille võib asendada elektrooniliselt juhitava lülitiga. Sellisel viisil saavutab seadmestik muudetava pingereguleerimisulatuse vahelduvpingest alalispingeks muundamisel. Selle aparaadi kasutamine võimaldab laiendada pingereguleerimisvahemikku, parandada kasutegurit ja suurendada jõupooljuhtmuunduri(te) üldist jõudlust. Lisaks võimaldatakse seadmestikku sisaldava jõupooljuhtmuunduri rikkekindlat tööd pingereguleerimisulatuse muutmise abil rikete korral seadmestikuga ühendatud elektriseadmetes.

Description

Tehnikavaldkond

Leiutis kuulub jõuelektroonika valdkonda. See puudutab muudetava pingemuutmisteguriga alaldisüsteeme pinget tõstvates elektroonilistes jõupooljuhtmuundurites. Leiutis hõlmab elektroonilisi jõupooljuhtmuundureid, mis on ette nähtud madalpingelistele energiaallikatele, nagu päikeseelemendid, väikesed tuuleturbiinid, kütuseelemendid, akud jt. Lisaks võimaldab leiutis ülilaia pingereguleerimise vahemikku galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurites, tagades võimalused nende seadmete standardiseerimiseks ning laialdaseks kasutamiseks erinevates praktilistes rakendustes.

Tehnika tase

Paljud viimastel aastatel kasutusele võetud elektroonilised rakendused nõuavad galvaaniliselt isoleeritud jõupooljuhtmuundureid sisend- või väljundpinge laia reguleerimisvahemikuga. Üks võimalus selle nõude rahuldamiseks on ümberkonfigureeritava alaldi kasutamine. Tänaseks on välja pakutud mitmeid eri süsteeme. Varem on ümber konfigureeritava alaldi eri süsteeme kirjeldatud erialakirjanduses. Mitmeid neist on kirjeldatud allpool.

Süsteem, mida on kirjeldatud artiklis Y. Shen, H. Wang, Z. Qin, F. Blaabjerg ja A. A. Durra, „A reconfigurable series resonant DC-DC converter for wide-input and wideoutput voltages", Proceedings of 2017 IEEE Applied Power Electronics Conference and Exposition (APEC), Tampa, FL, 2017, Ik. 343-349 ja kujutatud joonisel fig 1(a), sisaldab nelja dioodi D1...D4, kaht kondensaatorit C1, C2 ja lülitit S1. See võib töötada täissildalaldi (FBR) režiimis või pinget kordistava aialdi (VDR) režiimis. FBR-režiim on aktiivne, kui lüliti S1 on avatud ning FBR koosneb dioodidest D1...D4, jadakondensaatorist C1, mis eemaldab võimaliku alaliskomponendi, ning väljundfilterkondensaatorist C2, nagu näidatud joonisel fig 1(b). Greinacher-tüüpi VDR (ka ebasümmeetriline VDR), mis koosneb dioodidest D1, D2 ja kondensaatoritest C1, C2, moodustatakse siis, kui lüliti S1 on suletud, nagu näidatud joonisel fig 1(c). Sellel süsteemil on ainult kaks võimalikku töörežiimi ning selle korral ei saa rakendada jadalülitust samal viisil nagu leiutisele vastaval seadmestikul, mis vähendab selle rikkekindlust. Seetõttu on selle seadme: reguleerimisvahemik piiratud, võrreldes võimaliku maksimaalse pingereguleerimisevahemikuga, mida on võimalik saavutada leiutisele vastava seadmestikuga.

Süsteem, mida on kirjeldatud artiklis M. Shang ja H. Wang, „A LLC type resonant converter based on PWM voltage quadrupler rectifier with wide output voltage", Proceedings of 2017 IEEE Applied Power Electronics Conference and Exposition (APEC), Tampa, FL, 2017, Ik. 1720-1726 ja kujutatud joonisel fig 2(a), sisaldab kaheksat dioodi D1...D8, kuut kondensaatorit C1...C6 ja kaht lülitit S1 ja S2. See võib töötada kolmes võimalikus režiimis: pinget neljakordistava alatdi (VQR) režiimis, pinget viiekordistava alaldi (V5MR, voltage 5X multiplier rectifier) režiimis ja pinget kuuekordistava alaldi (V6MR, voltage 6X multiplier rectifier) režiimis. VQR-režiim on aktiivne, kui lülitid S1 ja S2 on avatud ajal, mil kondensaatoreid C1 , C2, C5, C6 ja dioode D5...D8 kasutatakse pinge alaldamiseks, nagu näidatud joonisel fig 2(b). V5MR-režiim on aktiivne, kui lüliti S1 on avatud ja lüliti S2 on suletud ajal, mil dioode D2, D4, D5, D7, D8 ning kondensaatoreid C1, C2, C4, C5 ja C6 kasutatakse pinge alaldamiseks, nagu näidatud joonisel fig 2(c). V6MR-režiim on aktiivne, kui lülitid S1 ja S2 on suletud ajal, mil kondensaatoreid C1...C6 ja dioode D1...D8 kasutatakse pinge alaldamiseks, nagu näidatud joonisel fig 2(d). Sellel süsteemil on kolm võimalikku töörežiimi, mis on võrreldavad mõnede leiutisele vastava seadmestiku töörežiimidega. Siiski ei saa selle korral rakendada järjestiklülitust samal viisil nagu leiutisele vastaval seadmestikul, mis vähendab selle seadme rikkekindlust. Kuigi sellel lahendusel on lai pingereguleerimisulatus, on selle reguleerimisvahemik piiratud, võrreldes võimaliku maksimaalse pingereguleerimisevahemikuga, mida on võimalik saavutada leiutisele vastava seadmestikuga.

Leiutisele kõige lähedasem tehnilise olemuse poolest on „Power quality enchancement” (US2017047852 A1), kus toiteplokk sisaldab vahelduvvoolu sisendit, aialdit alaldatud signaali genereerimiseks, mis baseerub vahelduvvoolu sisendil, pingekordistit, mis on konfigureeritud pinge mitmekordistamiseks, mis baseerub vahelduvvolu sisendil ja väljundit, mis on konfigureeritud elektrivoolu saamiseks, mis baseerub alaldist saadud alaldatud signaalil ja pingekordistist saadud mitmekordistatud pingel. Voolu saadakse vahelduvvoolu sisendist ainult iga signaalikuju pooltsükli jooksul. Selle lahenduse puuduseks on see, et alaldil puuduvad lisa-lülituselemendid ning selle väljundpinge ei ole reguleeritav.

Leiutise olemus

Leiutise eesmärgiks on galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurite üldiste näitajate nagu kasutegur, sisend- või väljundpinge reguleerimisulatus, võimsustihedus

vms parandamine ning galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurite rikkekindel töö, kus konkreetne jõupooljuhtmuundur võib rikke korral muunduri primaarosas edasi töötada vähendatud vahelduv-alalispingetõstmisteguriga.

Esitatud seadmestik vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks sisaldab galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurit, mis sisaldab jõupooljuhtmuunduri primaarosa, isoleertrafot ning ümber konfigureeritavat alaldisüsteemi, milles on ühesuunalised jõupooljuhtlülitid, kondensaatorid ja elektrooniliselt juhitavad lülitid, kusjuures seadmestik on loogiliselt eraldatud kaheks sõltumatuks pingealaldisüsteemiks, millel on vähemalt üks alaldisüsteem (VDR või FRB) kombineeritud teise alaldifunktsiooniga (VDR, juhul kui kaks VDR funktsiooni on aktiivsed, siis on see võrdne VQR funktsiooniga) või täieliku deaktiveerimise valmidus. Alaldifunktsioonid on aktiveeritud/deaktiveeritud elektrooniliselt juhitavate lülititega. Ühe alaldisüsteemi deaktiveerimiseks ja selle lahtisidestamiseks on ette nähtud ühesuunaline jõupooljuhtlüliti. Esitatud seadmestikul on rikketaluvus. Komponentide rikke korral süsteemis, mis toidab vahelduvpingega või saab vahelduvpingetoidet kirjeldatavalt seadmestikult, võib seadmestik vähendada üldist pinge- või voolureguleerimise ulatust ja tagada süsteemi rikkejärgse töövõime. Komponentide rikke korral mis tahes alaldi alamsüsteemis, mille tulemus on ühe või mitme alaldi funktsiooni mittetoimimine, võib süsteem, mis toidab vahelduvpingega või saab vahelduvpingetoidet kirjeldatavalt seadmestikult, endiselt säilitada töövõime vähendatud pinge- või voolureguleerimise vahemikuga, tagades alaldi funktsioonide (VDR, FBR, VQR jt) toimimise ka pärast rikke ilmnemist.

Esitatud meetod sisaldab etappi, kus arvutatakse toitepinge reguleerväärtuste parandusväärtused jõupooljuhtmuunduri primaarosa juhtimissüsteemile, võttes aluseks sisend- ja väljundpinge ning -voolu ja informatsiooni seadmestiku töötingimuste kohta ning informatsiooni vahelduvpinget edastava jõupooljuhtmuunduri primaarosa kohta. Meetodiga saavutatakse galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurites laia sisendpinge reguleerimise vahemik.

Jooniste loetelu

Joonisel fig 1 on kujutatud kolm alamjoonist (a), (b) ja (c). Alamjoonisel (a) on kujutatud ümber konfigureeritava alaldi topoloogia, mida saab konfigureerida täissildalaldina, nagu näidatud alamjoonisel (b), või pinget kordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (c).

Joonisel fig 2 on kujutatud neli alamjoonist (a), (b), (c) ja (d). Alamjoonisel (a) on kujutatud ümber konfigureeritava alaldi topoloogia, mida saab konfigureerida pinget neljakordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (b), pinget viiekordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (c), või pinget kuuekordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (d).

Joonisel fig 3 on kujutatud kaks alamjoonist (a) ja (b). Olemas on kaks peamist tasakaalustatud vahelduvpinge lainekuju, mida võib aialdi korral rakendada: sümmeetriline, mida on kujutatud alamjoonisel (a), ja ebasümmeetriline, mida on kujutatud alamjoonisel (b).

Joonisel fig 4 on kujutatud nelja alamjoonist (a), (b), (c) ja (d). Alamjoonisel (a) on kujutatud väljapakutud seadme (konfigureeritava alaldiga) topoloogia, mida saab konfigureerida täissildalaldina, nagu näidatud alamjoonisel (b), pinget kordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (c), või pinget neljakordistava alaldina, nagu näidatud alamjoonisel (d).

Joonisel fig 5 on välja toodud joonisel fig 4 kujutatud seadme võimalikke töörežiime. Joonisel fig 6 on kujutatud võimalikku siirdeskeemi seadme teostuse töörežiimide korral, mida on kujutatud joonisel fig 4.

Joonisel fig 7 on kujutatud hüstereetilist siirdemeetodit seadme teostuse töörežiimide korral, mida on kujutatud joonisel fig 4.

Joonisel fig 8 on kujutatud leiutisele vastavate galvaaniliselt isoleeritud aialispingemuundurite üldistatud struktuur.

Joonisel fig 9 on kujutatud pakutud juhtimismeetodi lihtteostus.

Joonisel fig 10 on kujutatud idealiseeritud pingete lainekujud ja juhtmuutujad, mis on seotud pakutud juhtimismeetodi lihtteostusega, mida on kujutatud joonisel fig 9.

Leiutise teostamise näide

Esitatud seadmestik sisaldab galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurit, mis sisaldab jõupooljuhtmuunduri primaarosa, isoleertrafot ning ümber konfigureeritavat alaldisüsteemi, mis sisaldab kaht sõltumatut aialdi alamsüsteemi. Need alamsüsteemid sisaldavad ühesuunalisi jõupooljuhtlüliteid, kondensaatoreid, induktoreid, mistahes tüüpi elektrooniliselt juhitavaid lüliteid, mida on vaja vahelduvpinge alaldamiseks. Igaühel neist on üks või mitu funktsiooni, nagu näiteks täissildalaldi, pinget kordistav alaldi, pinget netjakordistav alaldi vms. Ühte kahest alaldist saab deaktiveerida ja lahti sidestada lahtisidestusdioodiga, mille võib asendada

elektrooniliselt juhitava lülitiga. Sellisel viisil saavutab esitatud aparaat muudetava pinge reguleerimisulatuse vahelduvpingest alalispingeks muundamisel.

Leiutis on tuletatud alaldi skeemilahendusest joonisel fig 1. Algse skeemilahendusega alaldi on võimeline töötama ainult kahes režiimis, samas kui leiutis on võimeline töötama kolmes töörežiimis, mis on ka peamine edasiarendus. Leiutisele kõige sarnasemat olemasolevat alaldi skeemilahendust kujutatakse joonisel fig 2. Joonisel fig 2 kujutatud alaldi on võimeline töötama kolmes erinevas režiimis. Põhiliseks puuduseks on piiratud pingetõstmise võime. Minimaalse ja maksimaalse pingetõusu vahe on ainult 2:3, samal ajal kui väljapakutud süsteemil on antud suhe 1:4, mis on oluline edasiminek. Olemasolevate ümberkonfigureeritavate alaldisüsteemide juhtimismeetodid on üsna algelised või pole neid üldse kirjeldatud.

Pakutud seadmestik nõuab, et vahelduvpinge signaalikuju, mida rakendatakse VAC viikudele, oleks tasakaalustatud. Siiski võib see olla sümmeetriline, nagu näidatud joonisel fig 3(a), või ebasümmeetriline, nagu näidatud joonisel fig 3(b).

Kaherežiimset alaldit (joonis fig 1) võib täiustada, et suurendada selle funktsionaalsust kolme võimaliku režiimini: täissildalaldi (FBR), pinget kordistav alaldi (VDR), pinget neljakordistav alaldi (VQR). Nende omadustega täiustatud kolmerežiimset alaldit on kujutatud joonisel fig 4(a). Nagu eespool märgitud, ei vaja ülemine alamsüsteem (C1-D1-D2-D5-D6-S1-C3) täiendavat lahtisidestusdioodi, sest see pole kunagi deaktiveeritud. Samal ajal sisaldab alumine alamsüsteem (C2-D3-D4-D7-S2-C4) lahtisidestusdioodi D7, mis juhib voolu, kui nimetatud alamsüsteem deaktiveeritakse lüliti S2 avamisega. FBR-režiim on aktiivne, kui lülitid S1 ja S2 on avatud ajal, mil kondensaatoreid C1, C3 ja dioode D1, D2, D5 ja D6 kasutatakse pinge alaldamiseks ning dioodi D7 kasutatakse lahtisidestusdioodina, nagu näidatud joonisel fig 4(b). VDR-režiim on aktiivne, kui lüliti S1 on suletud ja lüliti S2 on avatud ajal, mil kondensaatoreid C1, C3 ja dioode D1 ja D2 kasutatakse pinge alaldamiseks ning dioodi D7 kasutatakse lahtisidestusdioodina, nagu näidatud joonisel fig 4(c). VQR-režiim on aktiivne, kui lülitid S1 ja S2 on suletud, kui kõiki komponente peale dioodi D7 kasutatakse pinge alaldamiseks, nagu näidatud joonisel fig 4(d).

Lülitite S1 ja S2 sisse ja välja lülitamise tõttu suudab see süsteem tagada alalispinge, ühel järgnevaist (ideaalsel, st kadudeta) juhtudest:

- pool VAC-viikudele rakendatud vahelduvpinge kõikumisest (võrdub 1⁄2 · Vpk-pk-ga), kui lülitid S1, S2 on välja lülitatud (avatud);

- VAC-viikudele rakendatud vahelduvpinge kõikumine (võrdub Vpk-pk-ga), kui lüliti on suletud (sisse lülitatud) ja lüliti S2 on välja lülitatud (avatud);

- VAC-viikudele rakendatud vahelduvpinge kahekordne kõikumine (võrdub 2Vpk-pk-ga), kui lülitid S1, S2 on suletud (sisse lülitatud).

Nagu eespool märgitud, võib antud juhul paralleelselt ühendatud dioodi D6 ja lüliti S1 teostada järgmiselt: mitme eraldi seadmena, koos samasse korpusesse paigaldatud seadmetena, samas pooljuhtvormis rakendatud seadmetena või mis tahes eeltoodud variantide kombinatsioonina.

Eeldatakse, et seadme kolmerežiimset teostust, mida on kujutatud joonisel fig 4(a), kasutatakse galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuunduri väljundpinge reguleerimiseks. Selle alatispinge reguleerimisvõimaluse üldistatud põhimõtteskeem on kujutatud joonisel fig 5. Ideaalsel juhul võib kolmerežiimse alaldi töörežiimi muutmine suurendada või vähendada muunduri pingereguleerimisulatust 2 kuni 4 korda. Sellest tulenevalt võib konverter töötada ülilaias sisendpinge reguleerimise vahemikus, kusjuures seadme kasutegurit ei mõjuta suured kaod, mis esinevad tavaliselt lülitite ebasoodsate töötingimuste tõttu muunduri primaarastmes, st need väldivad lülitite kontrollsignaalide täitetegurite kriitilisi väärtuseid. Režiimidevahelise nõuetekohase ülemineku tagamiseks peab juhtimissüsteem lülitama sisse ja välja vastavad lülitid (praegusel juhul S1 ja S2) olenevalt sisendpingest, võimsusest ja väljundpingest. Režiimide ülemineku üldistatud skeem on kujutatud joonisel fig 6. Lisaks võib juhtimissüsteem läbi viia lüliti juhtimissignaali töötsükli täiteteguri edasiside põhist juhtimist, kasutades selleks juhtimissignaalide täitetegurite hüppelist muutmist (täiteteguri vääruse hüppelise muutuse suurus on süsteemis üheks juhtmuutujatest), parandamaks seadme dünaamilist jõudlust töörežiimi vahetuse ajal. Samuti võib režiime vahetada eri punktides olenevalt konkreetse režiimimuutuse suunast. Üleminekupunktide positsiooni võib määrata alalispinge reguleerimise tase, sisendpinge, sisendvool, sisendvõimsus, veasignaal või nende signaalide funktsioonid. Lisaks võib üleminekut kahe lähima režiimi vahel läbi viia hüstereetilise juhtimise reeglite alusel, nagu näidatud joonisel fig 7, samal ajal kui ribalaiuse ja hüstereesi positsiooni iga lähimate režiimide paari puhul määravad eespool kirjeldatud faktorid. Leiutise põhimõttele vastavate galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurite kirjeldus on toodud joonisel fig 8, kus on näidatud, et need sisaldavad jõupooljuhtmuunduri primaarosa, mis teisendab alaiispinge vahelduvpingeks, isoleertrafot,

mis tagab galvaanilise isolatsiooni ja VAC-toitepinge, ning ümber konfigureeritavat alaldit, mis ühendab vahelduvpinge VAC ja alalispinge VDC.

Joonisel fig 9 kujutatud pakutud juhtimismeetodi iihtteostust võib kasutada koos ümber konfigureeritava alaldiga, millel on FBR-, VDR- ja VQR-funktsioonid. Pingete, voolutugevuste ja juhtmuutujate idealiseeritud skeem on kujutatud joonisel fig 10. Sellel skeemil määrab hüstereesikontroller alaldi töörežiimi („RM”-signaal). „RM”-signaali ja juhtmuutuja „D1” põhjal määratakse toitetingimus „ΔD1”. Üleminekutel töörežiimide vahel reguleeritakse toimivat juhtmuutujat „Deff”, mille tulemus võib olla pinge VDC tõus või langus, nagu näidatud joonisel fig 10.

Esitatud meetod vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks hõlmab etappi, kus edastatakse staatilise püsioleku juhtsignaalid lülititele, mis määravad alaldifunktsiooni(d) leiutisele vastavas seadmestikus, võttes aluseks sisend- ja väljundpinge ning -voolu ja kasuteguri arvulised väärtused, mis vastavad tööpunktile, ning informatsiooni vahelduvpinget edastava jõupooljuhtmuunduri primaarosa kohta. Lisaks sisaldab meetod etappi, kus arvutatakse toitepinge reguleerväärtuste parandusväärtused jõupooljuhtmuunduri primaarosa juhtimissüsteemile, võttes aluseks sisend- ja väljundpinge ning -voolu ja informatsiooni leiutisele vastava seadmestiku töötingimuste kohta ning informatsiooni vahelduvpinget edastava jõupooljuhtmuunduri primaarosa kohta. Leiutise meetodiga saavutatakse galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurites laia sisendpinge reguleerimise vahemik.

Claims (6)

1. 1. Seadmestik vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks, mis sisaldab galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurit, mis sisaldab jõupooljuhtmuunduri primaarosa, isoleertrafot ning ümber konfigureeritavat alaldisüsteemi, kusjuures alaldisüsteem sisaldab ühesuunalisi jõupooljuhtlüliteid, kondensaatoreid ja elektrooniliselt juhitavaid lüliteid, mis erineb selle poolest, et - seadmestik on loogiliselt eraldatud kaheks sõltumatuks pingealaldi süsteemiks, millel on vähemalt üks alaldifunktsioon kombineeritud teise alaldifunktsiooniga või täielik deaktiveerimise valmidus; - alaldifunktsioonid on aktiveeritud/deaktiveeritud elektrooniliselt juhitavate lülititega; - ühe alaldisüsteemi deaktiveerimiseks ja selle lahtisidestamiseks on ette nähtud ühesuunaline jõupooljuhtlüliti.
2. 2. Seadmestik vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et - lahtisidestav ühesuunaline jõupooljuhtlüliti on asendatud elektrooniliselt juhitavate lülititega; - alaldid ja lülitid, mis on ühendatud paralleelselt, on paigaldatud samasse korpusse või integreeritud pooljuhtvormi; - sama tüüpi lihtsa eraldi komponendi asemel on ette nähtud sama tüüpi komponentide järjestikune, paralleelne või järjestik-paralleelne ühendus.
3. 3. Seadmestik vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et deaktiveeritav alamlülitus sisaldab ühte või mitut paralleelselt ühendatud dioodi.
4. 4. Seadmestik vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selie poolest, et lülitid on pooljuhtlülitid.
5. 5. Seadmestik vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et kahesuunaline töö on saavutatud juhul, kui ühesuunaliste vooluventiilidena toimivate seadmete asemel kasutatakse elektrooniliselt juhitavaid lüliteid.
6. 6. Meetod vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks, mis hõlmab etappi, kus edastatakse staatilise püsioleku juhtsignaalid lülititele, mis määravad alaldifunktsiooni(d) nõudluspunktile 1 vastavas seadmestikus, võttes aluseks sisend- ja väljundpinge ning -voolu ja kasuteguri arvulised väärtused, mis vastavad tööpunktile, ning informatsiooni vahelduvpinget edastava jõupooljuhtmuunduri primaarosa kohta, mis erineb selle poolest, et meetod sisaldab etappi, kus arvutatakse toitepinge reguleerväärtuste parandusväärtused jõupooljuhtmuunduri primaarosa juhtimissüsteemile, võttes aluseks sisend- ja väljundpinge ning -voolu ja informatsiooni nõudluspunktile 1 vastava seadmestiku töötingimuste kohta ning informatsiooni vahelduvpinget edastava jõupooljuhtmuunduri primaarosa kohta, ning meetodiga saavutatakse galvaaniliselt isoleeritud alalispingemuundurites laia sisendpinge reguleerimise vahemik.