EE201400024A - Süsteem ja meetod reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongi rongijaamas peatumiseta - Google Patents

Abstract

Rongi sihtpunkti kiiremini jõudmine ilma rongile kiirust lisamata toimub reisijate rongile asumise ja rongist väljumise arvel ilma rongi rongijaamades peatumiseta, mis toimub vagunite vahetuse abil. Üks vagun, kuhu on kogunenud rongist väljuda soovivad reisijad, asub kiiresti liikuva rongi sabas. Teine vagun, kuhu on kogunenud reisijad, kes soovivad alustada reisi rongiga, mis liigub suure kiirusega raudtee magistraalliinil, asub rongijaama ees. Need vagunid vahetavad omavahel kohad. Vagunite omavaheline vahetus toimub automaatselt spetsiaalse elektriliini abil, mis asub raudtee magistraalliini kohal. Seda elektriliini toidetakse madalapinge kõrgsageduselektrivooluga. Selle madalapinge kõrgsageduselektrivoolu abil haagitakse kiiresti liikuva rongi sabast vagun lahti sel momendil, kui rongi sabas oleva vaguni vooluandur-vooluvõttur kontakteerub selle kontaktliiniga ja samal momendil, selle sama spetsiaalse kontaktliini abil, käivitatakse automaatselt teine vagun, mis seisab raudteejaama ees reisijatega. See teine vagun ületab raudteejaama haruteel oleva pöörmete piirkonna, jõuab raudtee magistraalliinile, lisab kiirust, jõuab järele rongile ja haakub temaga käigu pealt. Lahtiühendatud vagun seisatatakse magistraalliinile ja manööverdatakse rongijaama ning reisijad väljuvad vagunist rongijaamas.

Description

Tehnikavaldkond

Leiutis kuulub raudteetranspordi reisijateveo teenuste valdkonda ning täpsemalt käsitleb leiutis rongi algpunktist lõpppunkti kiiremini jõudmist ilma rongile kiirust lisamata, mis saavutatakse reisijate rongile asumise ja rongist väljumisega ilma rongi rongijaamades peatumiseta.

Tehnika tase

2000-ndate aastate alguses tulid disainerid (Chen Jianjun, Peng Yu-Lun) välja ideega rongist, kus reisijad võivad rongi siseneda ja rongist väljuda ilma, et rong vähendaks kiirust ja peatuks peatustes. Selle idee teostamiseks on eraldi vagun, mis peatuses võtab reisijad peale ja laseb reisijad maha. Kui sõitev rong läheneb peatusele, hakkab eraldi vagun liikuma ja tõuseb liikuva rongi katusele ja liigub koos rongiga edasi. Kui reisijad soovivad väljuda, siis peatuse juures laskub eraldi vagun sõitva rongi katuselt alla, vagun peatub, reisijad väljuvad, aga rong sõidab kiirust vähendamata edasi. Selline lahendus võimaldab kiiremini transportida reisijaid ja hoiab kokku energiat (vt artikleid This is the train that never stops , http://motherboard.vice.com./blog/train-that-never-stops; The train that never stops moving", http://singularityhub.com/2010/04/20/the-train-that-never-stpos-still-seems-appealing-video/.

Tuntud on lahendus (DE3911683, Christoph Bertram, publitseeritud 18.10.1990), kus rongi sihtkohta jõudmise kiirust saab suurendada rongi peatumata peatustes. Selleks kasutatakse spetsiaalseid vaguneid, mis peatuvad nõutud peatustes reisijate sisenemiseks ja väljumiseks, kuid rong ise sõidab peatumata edasi. Üks vagun on ette nähtud reisijatele, kes soovivad liikuvasse rongi siseneda, teine vagun reisijatele, kes soovivad liikuvast rongist väljuda. Vastavate vagunite rongi külge haakimiseks ja rongist lahti haakimiseks on vaguni ratastel suurema vahega lisateljed, mille abil vagun kinnitatakse rongi külge ja ühendatakse rongist lahti.

Tuntud lahenduses (US222013153714, Jack Qu, publitseeritud 20.06.2013) on avaldatud: mobiilne rong ja dünaamilised jaamad, transpordisüsteemi sünkroonne juhtimine. Dünaamiline jaam varustab ise rongi seadmeid energiaga, lahenduses lisatakse seadmeid, mis viivad reisijaid ja pagasi rongi sisse ja rongist välja rongi liikumise ajal. Sünkroonne pidev juhtimine sünkroniseerib liikuva rongi ja dünaamilise jaama selle asukoha ja ajastuse järgi.

Ülaltoodud lahendused on üldsõnalised, ilma konkreetsete lahenduste/teostusteta.

Tuntud on lahendus (TW200918378, Peng Yu-Lun, publitseeritud 01.05.2009), mis käsitleb liikuvalt rongilt reisijate mahatulemist ja pealeminekut. Leiutises on kõrvalteel eraldi liikuv vagun ja liikuv platvorm, et sooritada eraldi vagunit rongist lahti- ja kokkuhaakimist. Eraldi vagunil on oma mehhanism ja liikuv tee, et kiirendada reisijate liikumist rongist sisse ja välja.

Lahenduses (CN202827571, Quan Hailin, publitseeritud 27.03.2013) esitatud rongireisijate transpordi süsteem sisaldab pearongi, lisarongi reisijate väljumiseks, lisarongi reisijate sisenemiseks, peamist raudteeliini, kõrvalliini, põhiline võimsuse allikas on paigutatud pearongi esiosasse, väljumise lisarong on paigutatud pearongi sabasse ja sekundaarne võimsuse allikas on paigutatud väljumise lisarongi sabasse ja seda kasutatakse väljumise lisarongi pearongist eraldamise või ühendamise juhtimiseks. Pearong on alati peateel, väljumise lisarong eraldatakse pearongist ja siis see liigub peateest kõrvalteele, kuni peatub ja reisijad võivad väljuda ja minna sama tüüpi sisenemisega lisarongi.

Leiutis (CN101423064, Jianjie He, publitseeritud 06.05.2009) käsitleb raudteetranspordi süsteemi ja meetodit reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongi peatumiseta. Jaamas sisaldab pearaudtee vähemalt ühte põhipööret, sekundaarset pööret, tõusuvaguni vaheboksi ja lisavagunit. Põhipöörme ots on ühendatud põhiteega vastavate pöörmesuudmete abil, teise sekundaarse pöörme ots on ühendatud põhipöörmega vastavate pöörmesuudmete abil. Jaam on varustatud tõusuvaguni vaheboksiga ja lisavaguniga ja rong on liigendatud langusevaguni vaheboksiga. Need reisijad, kes soovivad rongist lahkuda, lähevad siis langusevaguni vaheboksi ja rongi siseneda soovivad reisijad kogutakse tõusuvaguni vaheboksi. Kui rong saabub esimese pöörme suudme juurde, siis rong haagitakse lahti tõusuvaguni vaheboksist ja rong liigub pidevalt edasi, langusevaguni vaheboks sõidab peapöörmesse esimese pöörme suudme abil ja reisijate väljumine on teostatud. Tõusuvaguni vaheboks siseneb peateele teise pöörme suudme abil ja ühineb täielikult liikuva rongiga pärast teise pöörme läbimist.

Leiutisele kõige lähedasem tehnilise olemuse poolest on lahendus (CN101480954, Kaimin Han, publitseeritud 15.07.2009), mis sisaldab peateega paralleelset kõrvalteed, kus seisab spetsiaalne vagun. Kui rong läheneb pearaudteel jaamale, siis spetsiaalne vagun hakkab rongiga liikuma samas suunas õigel ajal ja paralleelselt, tõstes kiirust järk-järgult, kuni vaguni kiirus on sünkroonne rongi kiirusega. Spetsiaalne liikuv vagun ühendatakse liikuva rongi koosseisu. Rongi koosseisus olev spetsiaalne vagun juhitakse kõrvalteele, selle kiirus väheneb ja vagun jääb seisma. Selles leiutises puudub konkreetne ja konstruktiivne lahendus, kuidas toimub praktikas selle spetsiaalse vaguni rongist lahtihaakimine ja rongile külgehaakimine ning milliseid seadmeid selleks kasutatakse. Esitatud on ainult teoreetiline lahendus, et selliselt võiks süsteem toimida.

Leiutise olemus

Reisijate rongile asumine ja rongist väljumine ilma rongi rongijaamades peatumisteta toimub vagunite vahetuse abil. Üks vagun, kuhu on kogunenud rongist mahaminevad reisijad, asub kiiresti liikuva rongi sabas. Teine vagun, kuhu on kogunenud reisijad, kes soovivad alustada reisi rongiga, mis liigib suure kiirusega raudtee magistraalliinil, asub rongijaama hoone ees. Need vagunid vahetavad omavahel kohad. Vagun, mis oli rongi sabas, paigutatakse rongijaama ette, aga vagun, mis oli rongijaama ees, paigutatakse koos reisijatega rongi sappa, mis liigub suure kiirusega raudtee magistraalliinil. See vagunite omavaheline vahetus toimub automaatselt spetsiaalse elektriliini abil, mis asub raudtee magistraalliini kohal, vasakul või paremal pool raudtee magistraalliini telge. Seda elektriliini toidetakse madalpingelise kõrgsageduselektri vooluga. Selle madalapingelise kõrgsageduselektrivooluga haagitakse käigu peal kiiresti liikuvast rongi sabast vagun lahti sel momendil, kui rongi sabas oleva vaguni vooluandur-vooluvõttur kontakteerub selle elektriliiniga ja samal momendil, selle sama spetsiaalse elektriliini abil käivitatakse automaatselt teine vagun, mis seisab rongijaama hoone ees koos reisijatega. See teine vagun ületab rongijaama haruteel oleva pöörmete piirkonna, jõuab raudtee magistraalliinile, lisab kiirust, jõuab järele rongile, kust haagiti käigu pealt vagun lahti, ja haakub temaga käigu peal.

Jooniste loetelu

Leiutise tehnilist olemust selgitavad järgmised joonised.

Joonisel fig 1 on skemaatiliselt kujutatud vaguni 1 struktuuri;

joonisel fig 2 on kujutatud olukorda, kus vagun 1 on lahti haakimata rongist ja vagun 2 seisab haruteel;

joonisel fig 3 on kujutatud olukorda, kus vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 on kontaktis elektriliiniga 7, vagun 1 on lahti haagitud rongist 3 ja vagun 2 on hakanud liikuma;

joonisel fig 4 on kujutatud olukorda, kus vagun 2 on jõudnud magistraalliinile 5 ja vagun 1 on manööverdatud haruteele 6;

joonisel fig 5 on kujutatud olukorda, kus vagun 2 on haakunud rongiga 3 ja vagun 1 on haruteel 6;

joonisel fig 6 on elektriliinide asukohtade skeem magistraalliini 5 ja haruliini 6 kohal;

joonisel fig 7 on kujutatud elektroonikaseadmeid vagunis 1;

joonisel fig 8 on kujutatud elektroonikaseadmeid vagunis 2;

joonisel fig 9 on vaguni 2 uste sulgemise skeem;

joonisel fig 10 on kujutatud skeem pöörmete asetamisest normaalasendist magistraalliinile 5.

Leiutise teostamise näide

Süsteem reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongijaamas peatumiseta sisaldab vagunit 1, mis on varustatud elektrigeneraatormootoriga 10, vooluandur-vooluvõtturiga 9, rattapaaridega 11; ja vagunit 2, mis on varustatud elektrigeneraatormootoriga 14, vooluandur-vooluvõtturiga 13, rattapaaridega 16; rongi 3 ja vedurit 30, mis on varustatud veduri vooluvõtturiga 17; rongijaama 4; raudtee magistraalliini 5; haruteed 6; elektriliine, kontaktliine 7, 15, 33; pöörmeid 12; blokeerimispiirkondi 26, 34; vagunite 1 ja 2 elektroonilisi juhtimisplokke JP1 ja JP2; vagunite 1 ja 2 põhja alla on paigutatud raudsüdamikuga vastuvõtupool 42 PV.

Reisijate sisenemine liikuvasse rongi ja väljumine liikuvast rongist toimub vagunite 1 ja 2 vahetuse abil. Vagunite 1 ja 2 sees on reisijate istmed, elektrigeneraator-mootor 10, 14, mis on varustatud vooluanduri-vooluvõtturiga 9, 13, mis asuvad vagunite katustel ja võimaldavad lülitada elektrigeneraatormootorid elektrivõrku ja elektrivõrgust välja, kusjuures elektrigeneraatormootor on seadis, mis võimaldab töötada nii eletrigeneraatorina kui ka elektrimootorina. Elektrigeneraatormootor 10 on varustatud reduktoriga 21, kardaanvõlliga 19 ja siduriga 18, mis võimaldab sisse ja välja lülitada vaguni 1 rattapaarid 11 elektrigeneraatormootoriga 10 nii, et kui vagun 1 liigub inertsi jõul, siis rattapaarid 11 veavad elektrigeneraatormootorit 10, ja elektrigeneraatormootor 10 töötab kui elektrigeneraator, andes elektrivoolu elektriliinile 7 ja samal ajal töötab elektrigeneraatormootor 10 kui vaguni 1 pidur, pidurdades vagunit 1. Kui elektrigeneraatormootor 10 saab elektrivoolu elektriliinist 7, siis ta töötab kui elektrimootor ja veab vagunit 1. Vagun 1 ja vagun 2 on veel varustatud elektroonilise juhtimisplokiga JP1 vagunis 1 ja JP2 vagunis 2. Vagunite 1 ja 2 põhja all on vagunite uste sulgemiseks vastuvõtupool raudsüdamikuga 42VP.

Raudtee magistraalliini 5 ja harutee 6 kohale on paigutatud elektriliin 7. Seda elektriliini 7 toidab kõrgsagedusvooluga generaator 8 läbi kondensaatori C1.

Joonistel fig 2 kuni fig 6 on katkendjoonega 22 ära märgitud raudtee magistraalliinil 5 tinglik piirkond, mis asub enne harutee 6 pöörmete 12 piirkonda. Enne seda katkendjoonega 22 ära märgitud piirkonda peab rongist 3 lahti haagitud vagun 1 peatuma (vagun 1 jääb täielikult seisma raudtee magistraalil 5).

Vaguni 1 täielikuks peatamiseks enne pöörmete 12 piirkonda on magistraalliini 5 kohal veel elektriliin 33, mida toidab kõrgsageduselektrivooluga generaator 23 läbi kondensaatori C2. Generaatorite 8 ja 23 voolusagedused on erinevad.

Vaguni 2 uste sulgemiseks on enne rongijaama 4 raudtee magistraalliinile 5 paigutatud blokeerimispiirkond 34 elektritoiteallikaga 36 ja vahelduvvoolugeneraatoriga 35. Vaguni 2 uste sulgemiseks on harutee 6 rööbaste vahele piirkonnas, kus toimub reisijate pealeminek vagunisse 2, paigaldatud rööbiti kaks rööbast 39, mis on rongijaama 4 sissesõidu poolt otsast omavahel lühistatud.

Pöörmete 12 normaalasendist ümberseadmiseks magistraalliinile 5 on raudtee haruteele 6 pärast rööbaste 39 piirkonda ja enne pöörmete 12 piirkonda paigaldatud blokeerimispiirkond 26.

Meetod reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongi rongijaamas peatumiseta sisaldab etappe: vaguni 2 uste sulgemine, vaguni 2 liikumine ja pöörmete ümberseadmine ja lülitamine, vaguni 1 rongist 3 lahtihaakimine, vaguni 1 seismine magistraalliinil 5, vaguni 1 manööverdamine rongijaama 4, vaguni 2 ühendamine rongiga 3.

Vaguni 2 uste sulgemine. Vagun 2 seisab haruteel 6. Rongijaama 4 ees on reisijad, kes soovivad alustada reisi rongiga 3. Vaguni 2 uksed sulguvad automaatselt sel momendil, kui rongi 3 või vaguni 1 rattapaarid 11 jõuavad blokeerimispiirkonda 34 ja lühistavad blokeerimispiirkonna 34 rööpad. Kui rong 3 jõuab elektriliini 7 piirkonda ja vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub elektriliiniga 7, siis vagun 2 hakkab automaatselt sel momendil liikuma. Magistraalliinil 5 on enne elektriliini 7 algust blokeerimispiirkond 34, mis on isoleeritud teistest rööbastest nelja isoleeriva põku 25 ehitamisega (mis on kooskõlas tehniliste tingimustega raudteel). Rongijaama 4 haruteel 6, kus toimub reisijate pealeminek vagunisse 2, on harutee 6 rööbaste vahele rööbiti monteeritud veel kaks rööbast 39, mis on rongijaama 4 sissesõidu poolt otsast lühistatud (ühendatud). Blokeerimispiirkonna rööpad 34 magistraalliinil 5 on kaabli 40 abil ühendatud vahelduvvoolugeneraatoriga 35 elektritoiteallikaga 36. Kui rongi 3 või vaguni 1 rattapaarid 11 lühistavad blokeerimispiirkonna 34 rööpad, siis lülitub sisse vahelduvvoolugeneraator 35. Vahelduvvoolugeneraatori 35 väljund on kaabli 41 abil jaama poolt otsast ühendatut rööbastega 39. Need rööbaste 39 otsad on omavahel teiselt poolt otsast elektriliselt lühistatud. Vagun 2 on varustatud raudsüdamikuga vastuvõtupooliga 42VP, mis asub vaguni 2 all rööbaste 39 kohal, kui vagun 2 asub rööbaste 39 kohal. See raudsüdamikuga vastuvõtupool on juhtmetega ühendatud vaguni 2 juhtimisplokis JP2 oleva võimendi A8 sisendiga 42VP (vt joonis fig 8). Kui nüüd raudtee magistraalliinil 5 rongi 3 või vaguni 1 rattapaarid 11 lühistavad blokeerimispiirkonna 34 rööpad, lülitub sisse vahelduvvoolugeneraator 35 ja saadab signaali kaabli 41 abil rööbastele 39. See signaal võetakse vastu rööbastelt 39 vastuvõtupooliga 42VP ja vastuvõtupoolist juhtmete abil jõuab signaal vaguni 2 juhtimisplokis JP2 oleva võimendi A8 sisendisse ja see võimendi lülitab sisse kontaktori K8, mille kontaktid lülitavad sisse täituri T8, mis käivitab vaguni 2 seadmed, mis sulgevad vaguni 2 uksed 37 (vt joonis fig 8). Blokeerimispiirkond 34 raudtee magistraalliinil 5 peab asuma nii kaugel elektriliini 7 algusest, mis asub magistraalliini 5 kohal, et selle ajaga, mis rong 3 läbib vahemaa blokeerimispiirkonnast 34 kuni elektriliini 7 alguseni, on võimalik sulgeda rahulikult vaguni 2 uksed 37, sest kui vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub elektriliiniga 7, hakkab vagun 2 liikuma.

Vagun 1 on alati magistraalliinil 5 ja tema raudsüdamikuga vastuvõtupool 42VP ei saa raudteeliinilt 5 mitte mingisuguseid elektrisignaale ja sellepärast vaguni 1 võimendi A2, kontaktor K2, täitur T2 on algseisundis (välja lülitatud) ja need seadmed ei avalda mingid mõju vaguni 1 ustele 38, kui vagun 1 on rongi 3 koosseisus ja liigub magistraalliinil 5 suletud ustega 38.

Vaguni 1 filter LC2, võimendi A5, kontaktor K5, täitur T5 ja pidurid 24 vastavad vagunis 2 olevatele filtrile LC4, võimendile A11, kontaktorile K11, täiturile T11, piduritele 43. Kuna vagun 2 asub alati haruteel 6, siis tema vooluandur-vooluvõttur 13 on kontaktis elektriliiniga 7 ja vaguni 2 liikuma hakates kontakteerub vooluandur-vooluvõttur 13 elektriliiniga 15 ning seepärast ei saa kunagi vaguni 2 vooluandur-vooluvõttur 13 kontakteeruda elektriliiniga 33. Seetõttu ei jõua elektriliini 33 elektriline signaal kunagi vagunis 2 filtrini LC4 ja võimendi A11 konttaktori K11 täitur T11 on välja lülitatud ja ei lülita sisse vaguni 2 piduri 43 seadmeid, mistõttu on vaguni 2 pidur 43 välja lülitatud ja ei takista vaguni 2 liikumist raudteeliinil 5.

Pöörmete 12 ümberseadmine normaalasendist raudtee magistraalliinile 5. Kui vagun 2 on hakanud liikuma ja jõudnud blokeerimispiirkonda 26 ja vaguni 2 rattapaarid 16 on lühistanud blokeerimispiirkonna 26 rööpad, siis seatakse pöörmed 12 normaalasendist automaatselt ümber magistraalliinile 5. Vagun 2 liigub algul elektrivoolu jõuga, mille ta saab elektriliinist 7, kuni vagun 2 jõuab elektriliini 7 lõpuni ja kui see liin lõpeb, siis mõni moment liigub ta inertsi jõul ja seejärel läheb vagun 2 üle elektritoitele raudtee kontaktliinist 15 sel momendil, kui vaguni 2 vooluandur-vooluvõttur 13 kontakteerub kontaktliiniga 15. Vagun 2 ületab harutee 6 pöörmete 12 piirkonna ja liigub raudtee magistraalliinil 5, lisab kiirust ja mõne aja pärast haakub rongiga 3.

Kui vagun 2 on ületanud harutee 6 pöörmete 12 piirkonna, siis vagun 1, mis haagiti rongist 3 lahti, jäi seisma raudtee magistraalliinile 5 enne pöörmete 12 piirkonda ning manööverdatakse koos reisijatega haruteele 6, rongijaama 4 ette, kus rongi 3 reisijad väljuvad vagunist 1.

Vaguni 2 elektrigeneraatormootori 14 ja reduktori 21 sisselülitamine (vt joonis fig 8). Kui vagun 2 on manööverdatud haruteele 6 ja seisab rööbaste 39 kohal ja vaguni 2 vooluandur-vooluvõttur 13 on kontaktis elektriliiniga 7, siis generaatori 8 signaal jõuab läbi elektriliini 7 ja vaguni 2 vooluanduri-vooluvõtturi 13 ja filtri LC3 võimendite A9 ja A10 sisendisse. Nüüd lülitavad võimendid A9 ja A10 sisse kontaktori K9 ja kontaktori K10. Kontaktori K9 kontaktid ühendavad vaguni 2 elektrigeneraatormootori 14 elektriliiniga 7. Kontaktori K10 kontaktid lülitavad sisse täituri T10 ja täitur T10 lülitab sisse elektrigeneraatormootori 14 reduktori 21. Nüüd vaguni 2 elektrigeneraatormootor 14 on kontaktis elektriliiniga 7, mida hakkab toitma elektrivooluga vaguni 1 elektrigeneraatormootor 10, kui vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub elektriliiniga 7 ja vagun 2 hakkab liikuma.

Vagun 2 seisab alati raudteejaama haruteel 6 ja vaguni 2 vooluandur vooluvõttur 13 on kontaktis elektriliiniga 7. Generaatori 8 signaal jõuab vooluanduri-vooluvõtturi 13 ja filtri LC3 kaudu võimendi A7 sisendisse ja võimendi A7 lülitab sisse kontaktori K7, mis lülitab sisse täituri 11. Täitur T7 käivitab seadmed, mis asetavad vaguni 2 siduri 20 lahtihaagitavasse asendisse. Kuna vagun 2 seisab raudteejaama haruteel 6 ja see ei ole rongi 3 koosseisus (on rongist lahti haagitud), siis see on tühi käik, mis ei avalda mingid mõju vagunile 2. See tähendab et vaguni 1 lahtihaakimine rongist 3 ei avalda mingid mõju vagunile 2.

Vaguni 1 rongist 3 lahtihaakimine. Rong 3 liigub raudtee magistraalliinil 5 ja tema sabas oleva vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub elektriliiniga 7, mida toidab kõrgsageduslik madalpingegeneraator 8 läbi kondensaatori C1 (vt joonised fig 3 ja fig 7). Generaatori 8 signaal jõuab läbi vooluandur-vooluvõtturi 9 ja filtri LC1 võimendi A1 sisendisse, mis asub juhtimisplokis JP1 vagunis 1, ja võimendi A1, mida toidetakse elektrivooluga toiteplokist TP1, lülitab sisse kontaktori K1, mille kontaktid sulguvad ja lülitavad sisse täituri T1, mida toidetakse elektrivooluga toiteplokist TP1. Täitur T1 käivitab seadmed, mis asetavad vaguni 1 siduri 20 lahtihaagitavasse asendisse. Vagun 1 haakub rongist lahti (vt joonis fig 3).

Vaguni 1 elektrigeneraatormootori 10 ja siduri 18 sisselülitamine. Kui vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub elektriliiniga 7, siis generaatori 8 signaal läbib vooluanduri-vooluvõtturi 9 ja filtri LC1 ning jõuab vaguni 1 võimendite A3 ja A4 sisenditesse ja võimendid A3 ja A4 lülitavad sisse kontaktorid K3 ja K4 (vt joonis fig 7). Kontaktori K3 kontaktid ühendavad vaguni 1 elektrigeneraatormootori 10 läbi vooluanduri-vooluvõtturi 9 elektriliiniga 7. Kontaktori K4 kontaktid lülitavad sisse täituri T4. Täitur T4 lülitab sisse vaguni 1 elektrigeneraatormootori 10 siduri 18. Nüüd vagun 1 liigub inertsi jõul raudtee magistraalliinil 5 ja veab rattapaaride 11 ja siduri 18 abil elektrigeneraatormootorit 10 ja elektrigeneraatormootor 10 toidab tõstevooluga elektriliini 7 läbi kontaktori K3 kontaktide ja vooluanduri-vooluvõtturi 9.

Vaguni 1 peatumine enne pöörmete 12 piirkonda (vt joonised fig 7 ja fig 3). Elektriliini 7 sirgel rongijaama 4 poolses otsas on veel lühike elektriliin 33, mis algab ja lõppeb enne pöörmete 12 piirkonda ja mida toidab kõrgsageduslik madalapingegeneraator 23, mille sagedus on erinev generaatori 8 sagedusest. See elektriliin on isoleeritud kõikidest teistest elektriliinidest. Kui vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 kontakteerub selle elektriliiniga 33, siis sellest liinist saadud kõrgsagedussignaal läbi vooluanduri-vooluvõtturi 9 jõuab LC2 filtrini ja sealt A5 võimendisse. Võimendi A5 lülitab sisse kontaktori K5, kontaktori K5 kontaktid lülitavad sisse täituri T5 ja täitur T5 lülitab sisse seadmed, mis käivitavad vaguni 1 pidurid 24. Vagun 1 jääb seisma enne pöörmete 12 piirkonda.

Vaguni 2 jaoks seatakse pöörmed 12 normaalasendist automaatselt magistraalliinile 5. Vagun 2 seisab haruteel 6 rööbaste 39 piirkonnas. Vaguni 2 uksed 37 on suletud, sest vaguni 1 rattapaarid 11 on lühistanud blokeerimispiirkonna 34 rööpad magistraalliinil 5 (vt joonis fig 9). Joonisel fig 10 on toodud see moment, kui vaguni 1 vooluandur-vooluvõttur 9 on kontakteerunud elektriliiniga 7 ja end rongist 3 lahti haakinud. Nüüd toidab vaguni 1 elektrigeneraatormootor 10 elektrivooluga vaguni 2 generaatormootorit 14 läbi elektriliini 7. Vagun 2 on hakanud liikuma ja jõudnud blokeerimispiirkonda 26, mis asub haruteel 6, ja vaguni 2 rattapaarid 16 on lühistanud blokeerimispiirkonna 26 rööpad ja läbi elektrikaabli 27 ja elektritoiteallika 29 on sisse lülitanud pöörmete 12 ajami 28 ja pöörmete ajam 28 on asetanud pöörmed 12 normaalasendist magistraalliinile 5 (vt joonis fig 10). Vagun 2 on haakunud rongiga 3.

Kui toiteploki TP1 pinge langeb allapoole lubatud tehnilist normi (piiri), siis võimendi A6 vagunis 1 ja võimendi A12 vagunis 2 saavad elektrilise signaali toiteplokist TP1 (vt joonis fig 7). Võimendi A6 ja võimendi A12 lülitavad sisse kontaktori K6 vagunis 1 ja kontaktori K12 vagunis 2. Kontaktori K6 ja kontaktori K12 kontaktid lülitavad sisse täituri T6 vagunis 1 ja täituri T12 vagunis 2. Täiturid T6 ja T12 lülitavad sisse siduri 32, mis ühendab vagunite 1 ja 2 rattapaarid 11 elektrigeneraatoriga 31. Elektrigeneraator 31 käivitub ja hakkab vaguni liikudes laadima elektrivooluga toiteplokki TP1. Joonisel fig 7 toodud selgitus vaguni 1 kohta käib ka joonisel fig 8 toodud vaguni 2 kohta.

Claims (6)

1. Süsteem reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongi rongi jaamas peatumiseta sisaldab liikuvat raudteerongi, spetsiaalseid vaguneid, raudtee magistraalliini, raudtee haruliini, pöörmeid, seadmeid ja elektroonikat vagunite ja pöörmete juhtimiseks, mis erineb selle poolest, et süsteem sisaldab vahetatavaid spetsiaalseid vaguneid (1, 2), mis on varustatud vagunis olevate elektrimootorgeneraatoritega (10, 14), vaguni katusel asuvate vooluandur-vooluvõtturitega (9, 13), vagunite juhtmisplokkidega (JP1, JP2) ja vagunite põhja alla paigutatud raudsüdamikuga vastuvõtupoolidega (42PV); elektriliine, kontaktliine (7, 15, 33), kusjuures elektriliin (33) on isoleeritud elektriliinidest (7, 15) ja on ette nähtud vaguni (1) peatamiseks; magistraalliinile (5) paigutatud blokeerimispiirkonda (34) ja haruteele (6) paigutatud blokeerimispiirkonda (26); harutee (6) rööbaste vahele rööbiti monteeritud kahte rööbast (39), mis on ühest otsast lühistatud.

2. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et elektrimootor-generaator (10) on varustatud reduktoriga (21), kardaanvõlliga (19) ja siduriga (18), mis võimaldavad sisse ja välja lülitada vaguni (1) rattapaarid (11).

3. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 1 ja 2, mis erineb selle poolest, et blokerimispiirkond (34) on paigutatud magistraalliinile (5) enne elektriliini (7) algust ja on isoleeritud teistest rööbastest nelja isoleeriva põkuga (25).

4. Süsteem vastavalt nõudluspunktile 3, mis erineb selle poolest, et blokeerimispiirkond (34) on paigutatud magistraalliinile (5) nii kaugele elektriliini (7) algusest, et selle ajaga, mis on kulunud rongil (3) vahemaa blokeerimispiirkonnast (34) kuni elektriliini (7) alguseni läbimiseks, on võimalik vaguni (2) uksed (37) sulgeda.

5. Meetod reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ilma rongi rongijaamas peatumiseta, mis erineb selle poolest, et reisijate rongi sisenemist ja rongist väljumist teostatakse spetsiaalsete vagunite (1, 2) vahetuse abil, kusjuures meetod sisaldab järgmisi etappe: rongi (3) siseneda soovivad reisijad kogutakse haruteel (6) seisvasse vagunisse (2); vaguni (2) uksed (37) suletakse automaatselt siis, kui rongi (3) või vaguni (1) rattapaarid (11) jõuavad blokeerimispiirkonda (34) ja lühistavad blokeerimispiirkonna (34) rööpad; vaguniga (2) alustatakse haruteel (6) liikumist automaatselt siis, kui rong (3) jõuab elektriliini (7) piirkonda ja vaguni (1) vooluandur-vooluvõtturi (9) abil kontakteerutakse elektriliiniga (7); vaguniga (2) liigutakse algselt elektriliinist (7) edastatud elektrivoolu abil, elektriliini (7) lõppedes liigutakse vaguniga (2) inertsi jõul ja seejärel minnakse vaguni (2) vooluandur-vooluvõtturi (13) kontakteerumisel raudtee kontaktliiniga (15) üle elektritoitele sellest liinist; pöörmed (12) seatakse automaatselt ümber normaalasendist magistraalliinile (5), kui vagun (2) on jõudnud blokeerimispiirkonda (26) ja vaguni (2) rattapaarid (16) on lühistanud blokeerimispiirkonna (26) rööpad; vaguniga (2) ületatakse harutee (6) pöörmete piirkond (12); vaguniga (2) liigutakse magistraalliinil (5), lisatakse kiirust ja haakutakse rongiga (3); vagun (1) haagitakse rongist (3) lahti rongi (3) raudtee magistraalliinil (5) liikumise pealt vaguni (1) vooluandur-vooluvõtturi (9) kontakteerumisel elektriliiniga (7), mille tulemusel käivitatakse seadmed, mis asetavad vaguni (1) siduri (20) lahtihaagitavasse asendisse; vagun (1) haagitakse rongist (3) lahti enne kui vaguniga (2) ületatakse harutee (6) pöörmete (12) piirkond; vaguni (2) ületamisel harutee (6) pöörmete (12) piirkonna seisatakse vagun (1) selle vooluandur-vooluvõtturi (9) kontakteerumise tagajärjel elektriliiniga (33) käivitatavate pidurite (24) toimel magistraalliinile (5) enne pöörmete (12) piirkonda; vagun (1) manööverdatakse koos reisijatega rongijaama (4); vaguni (1) uksed avatakse ja reisijad väljuvad vagunist (1) rongijaamas (4).

6. Meetod vastavalt nõudluspunktile 5, mis erineb selle poolest, et vaguni (1) elektrigeneraatormootoriga (10) toidetakse elektrivooluga vaguni (2) elektrigeneraatormootorit (14) läbi elektriliini (7).