EE202100005A - Ukselukk - Google Patents

Abstract

Leiutisekohase ukseluku ajami jõudu vahendav äärepind ja jõuülekandedetaili jõudu vahendav äärepind on paigutatud nii, et ajami ja jõuülekandedetaili pöördudes, kui pööratakse lingivõlli, nihkub ajami ja jõuülekandedetaili vaheline kontaktpunkt mainitud äärepindadel algul veeredes ajami ja jõuülekandedetaili äärepindadel, kuni lingivõll on liikunud äärmisele pöördeasendile lähemale ja kontaktpunkt on libisev vähemalt ühel mainitud äärepindadest

Description

 TEHNIKAVALDKOND

Käesolev leiutis puudutab ukselukku, mis on tagalukustuv ja millel on niinimetatud päevarežiim.

TEHNIKA TASE

Teatavasti on ukselukul lukukeel, mille saab väljaulatuvas asendis lukustada. Sellisel juhul ei saa lukuraamist väljaulatuvat lukukeele otsa lukuraami sisse lükata. Sageli võib juhtuda, et Iukukeel on väljaulatuvas asendis ja lukustamata, nii et turvalukustus pole võimalik. Selline mittelukustuv väljaulatuv Iukukeel võib olla pisut teistsuguses positsioonis/asendis kui turvalukustatud keel. Siis on Iukukeel nn päevarežiimis ehk päevases asendis. Ukseluku esiplaadis on tavaliselt väike režiiminupp, mille abil lukk päevarežiimile lülitatakse. Sel juhul ei lähe uks lukku ka siis, kui on suletud.

Lukuraam hõlmab peale lukukeele lingivõlli. See kujutab endast raamis paiknevat pööratavat osa/osade kogumit, milles on ruumi lingikara jaoks. Lingivõll on ühendatud ajamiga, mis omakorda on ühendatud pöörduva jõuülekandedetailiga. Jõuülekandedetail on pööratavalt ühendatud lukukeelega. Kui käepidet ukseluku/ukse avamiseks pööratakse, kannab lingikara käepidemele mõjuva jõu üle ajamile, mis lingivõlli ja kara pöördudes samuti pöördub ja kannab jõu üle ülekandedetailile, mis suunab selle edasi keelele. Ukselingilt ülekantud jõu tõttu nihkub Iukukeel lineaarselt lukuraami sisse.

Seega mõjub ust avades ajami ja jõuülekandedetaili vahelistele pindadele üsna suur jõud, mis kulutab nii ajamit kui jõuülekandedetaili. Kulumise tagajärjel võib jõu ülekanne ajamist jõuülekandedetailile nõrgeneda ja põhjustada tõrkeid luku töös.

LEIUTISE OLEMUS

Leiutise eesmärk on luua lahendus, mis vähendab ajami ja jõuülekandedetaili vahelist kulumist. Lahendus esitatakse sõltumatu nõudluspunkti osas. Sõltuvates nõudluspunktides on esitatud leiutise eri teostusvõimalused.

Leiutisekohane ukselukk hõlmab lukuraami. Lukuraam koosneb lukukeelest, lingivõllist, lingivõlliga ühendatud ajamist ja pööratavast jõuülekandedetailist. Jõuülekandedetaililt kantakse jõud üle ajamile ja uksekeelele. Lukukeelt on võimalik nihutada tagalukustusasendisse lukuraamist välja ja lukustada tagalukustusasendisse. Lisaks on lukukeelt võimalik nihutada teise mittelukustuvasse väljaulatuvasse asendisse, nii et see on lukuraamist väljas. Samuti võib lukukeel liikuda mainitud väljaulatuvatest asenditest lineaarselt lukuraami sisse lingivõllile rakenduva väändemomendi tõttu siis, kui tagalukustusasendi turvalukustus on vabarežiimis.

Ajami jõudu vahendav äärepind ja jõuülekandedetaili jõudu vahendav äärepind paiknevad nii, et ajami ja jõuülekandedetaili pöördudes, kui lingivõlli pööratakse, liigub ajami ja jõuülekandedetaili vaheline mainitud äärepindadel kontaktpunkt algul veeredes ajami ja jõuülekandedetaili äärepindadel. Kontaktpunkti veerev liikumine toimub seni, kuni lingivõlli on pööratud lingivõlli äärmisele pöördeasendile veelgi lähemale, millisel juhul kontaktpunkti 10 veeremine muutub libisemiseks vähemalt ühel mainitud äärepindadest 12, 12A, 13, 13A.

Kuna ajami ja jõuülekandedetaili vaheline kontaktpind peab veerema käepideme pööramise algul nii turvalukustatud ukse kui ka päevarežiimis oleva ukse avamiseks, on ajami ja jõuülekandedetaili vaheline kulumine vähene. Käepideme äärmisele pöördeasendile lähemale liikudes muutub kontaktpunkti veeremine libisemiseks. Kontaktpunkti libisemine vähemalt ühel mainitud pindadest on samuti üsna vähene, kuna sellele minnakse üle kontaktpunkti veeremiselt, mitte liikumatust olekust.

Illustratsioonide loetelu

Järgnevalt kirjeldatakse leiutist üksikasjalikumalt, viidates lisatud joonistele, kusjuures joonisel fig 1 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta turvalukustuses; joonisel fig 2 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta päevarežiimis; joonisel fig 3 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta, kui käepidet on pisut pööratud turvalukustatud keele viimiseks lukuraami sisse;

joonisel fig 4 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta, kui käepidet on pisut pööratud päevarežiimis oleva lukukeele viimiseks lukuraami sisse;

joonisel fig 5 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta, kui käepidet on pööratud veelgi lähemale selle äärmisele pöördeasendile;

joonisel fig 6 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku kohta, kui käepide on pööratud selle äärmisesse pöördeasendisse, ja

joonisel fig 7 on üksikasjalikumalt kujutatud joonisel fig 2 näidatud kohtvaade.

TEOSTUSNÄITED

Joonisel fig 1 on kujutatud teostusnäide leiutisekohase ukseluku 1 turvalukustuses. Ukselukk 1 sisaldab lukuraami 2. Lukuraam sisaldab lukukeelt 3, lingivõlli 4, lingivõlliga ühendatud ajamit 5 ja pööratavat jõuülekandedetaili 6. Jõuülekandedetail on ühendatud ajamiga 5 ja lukukeelega 3. Jõuülekandedetail kujutab endast hooba või plaati, mis on lukukeelega ühendatud pöördvõlli abil 7, mille suhtes jõuülekandedetaili saab pöörata. Ajam 5 pöördub, kui pööratakse lingivõlli. Lingikara saab ühendada lingivõlliga 4. Lingikara ühendatakse omakorda käepidemega. Käepideme pööramine pöörab lingikara ja lingivõlli ning seega ajamit 5. Käepidet ja lingikara ei ole joonistel näidatud. Tuleb siiski märkida, et luku lingivõlli 4 pööratakse sellega ühendatava käepidemega. Lukukeele saab viia tagalukustusasendisse lukuraamist 2 välja ja sellesse asendisse turvalukustada. Kui keel on turvalukustatud, ei saa seda lukuraami lükata. Turvalukustus ja selles kasutatavad detailid on tegelikult tuntud detailid ning kõiki neid pole tegelikult joonistel näidatud, kuna need ei kuulu leiutise juurde. Olgu märgitud, et joonistel näidatud ukselukk on tagalukustuv, st selles on tagalukustuseks vajalikud osad. Joonistel on näha lukukeelele 3 kinnitatud tihvt 8, mis asub jõuülekandedetailis 6 paiknevas õnaruses 9. Kui jõuülekandedetaili 6 pöördumine on blokeeritud, takistab tihvt 8 lukukeele liikumist lukuraami 2 sisse. Jõuülekandedetaili pööramise blokeerimismehhanism (pole joonistel), jõuülekandedetail 6 ja lukukeele tihvt 8 on seega tagalukustuses kasutatavad osad. Lisaks saab lukukeelt viia teise mittelukustuvasse väljaulatuvasse asendisse lukuraamist 2 väljas. See positsioon on toodud joonisel fig 2. Seda mittelukustuvat väljaulatuvat positsiooni nimetatakse lukukeele päevarežiimiks või päevaseks asendiks. Päevarežiimis lukukeel ei turvalukustu.

Samuti saab lukukeel 3 liikuda mainitud väljaulatuvatest asenditest lineaarselt lukuraami sisse lingivõllile 4 rakenduva väändemomendi tõttu. See eeldab muidugi, et tagalukustusasendi turvalukustus on vabarežiimis, st turvalukustus pole sees. Tavaliselt saab turvalukustuse lahti võtmega. Võti on ühendatud ukseluku võtmevõlliga 14. Võtme keeramine pöörab tavaliselt lukusüdamikku, mis on väänderaua vahendusel ühendatud võtmevõlliga 14, nii et siis pöördub ka võtmevõll. Võtmevõlli pöördumine juhib näiteks jõuülekandeosa 6 blokeerimismehhanismi nii, et jõuülekandedetail saab pöörduda, st lukukeel 3 pole enam turvalukustatud ja saab liikuda lukuraami sisse.

Joonised fig 3 kuni fig 5 näitavad eri olekuid lingivõlli 4 eri positsioonides ehk käepideme erinevate pöördenurkade puhul. Lingivõlli 4 ja käepideme äärmine pöördenurk on näidatud joonisel fig 6: sel juhul on lukukeel ja samuti selle ots liikunud sisemisse asendisse, nii et ust saab avada. Äärmise pöördenurga puhul käepidet ja seega ka lingivõlli ukse avamiseks enam pöörata ei saa. Joonised selgitavad leiutise tööpõhimõtet. Joonistelt on näha, et ajami 5 jõudu vahendav äärepind 12, 12A ja jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendav äärepind 13, 13A on paigutatud nii, et kui pööratakse lingivõlli 4, siis ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 pöördudes ajami ja jõuülekandedetaili vaheline kontaktpunkt 10 mainitud äärepindadel 12, 12A, 13, 13A nihkub.

Kui lingivõlli (ja käepidet) ukse avamiseks pööratakse, siis algul nihkub kontaktpunkt 10 veeredes ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 äärepindadel 12, 12A, 13, 13A, kuni lingivõll 4 on pööratud veelgi lähemale lingivõlli äärmisele pöördeasendile. Lingivõll ja sel juhul ka ajam on siis positsioonis, kus siis, kui lingivõll on nihkunud äärmisele asendile lähemale, muutub kontaktpunkti 10 veerev liikumine libisevaks. Sel juhul libiseb kontaktpunkt vähemalt ühel mainitud äärepindadest 12, 12A, 13, 13A.

Kuna ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 vaheline kontaktpind 10 hakkab käepideme pööramise alguses nii turvalukustatud ukse kui ka päevarežiimis oleva ukse avamiseks veerema, on ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 vaheline kulumine vähene. Lingivõlli/käepideme äärmisele pöördeasendile lähemal algav kontaktpunkti libisemine vähemalt ühel mainitud pindadest on samuti suhteliselt vähene, kuna sellele minnakse üle kontaktpunkti veeremiselt, mitte liikumatust olekust.

Joonisel fig 3 on lingivõlli 4 ja seega ka käepidet pisut pööratud turvalukustatud lukukeele 3 viimiseks lukuraami 2 sisse. Kontaktpunkt 10 on veerenud joonisel fig 1 näidatud

algseisust ajami 5 jõudu vahendaval äärepinnal 12, ja jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendaval äärepinnal 13 joonisel fig 3 näidatud punkti.

Joonistel näidatud konkreetne ajam 5 hõlmab nukki 11, mis hõlmab mainitud ajami 5 jõudu vahendavat äärepinda 12. Nuki kuju võib erineda joonistel toodud kujust. See võib olla näiteks laiem. Mõnel juhul võib nukk olla isegi pigem ajami põhikuju osa.

Ajami 5 jõudu vahendav äärepind hõlmab nõgusat osa 12 nuki 11 varre kõrval ja kumerat osa 12A nuki otsas. Nuki otsa ja kumerat osa kirjeldatakse käesolevas tekstis pärastpoole. Ajami 5 jõudu vahendava äärepinna nõgus osa 12 on vastu jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendavat äärepinda, mis hõlmab kumerat osa 13. Peale kumera osa hõlmab jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendav äärepind nõgusat osa 13A, mida selgitatakse hiljem.

Ajami nõgus osa 12 ja jõuülekandedetaili 6 kumer osa on teineteisega ühendatud kontaktpunktis 10 joonisel fig 1 ja joonisel fig 3 näidatud olekutes ning samuti nendel joonistel näidatud olekute vaheasendites. Teiste sõnadega: kui lukustuskeel on tagalukustusasendis, on jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendava äärepinna kumer osa 13 vastu ajami 5 jõudu vahendava äärepinna nõgusat osa 12, nagu näidatud joonisel fig 1. Kui lingivõlli 4 pisut pöörata, tekib joonisel fig 3 näidatud olek. Joonisel fig 3 näidatud olekus on ajami pöördumine pööranud kontaktpunkti 10 kaudu ka jõuülekandedetaili 6, nii et lukukeelega 3 ühendatud tihvt 8 on jõuülekandedetaili õnaruse 9 looke 9A kohal.

Joonisel fig 2 on näidatud algseis, milles leiutisekohane ukselukk on päevarežiimis ehk lukukeel 3 on mittelukustuvas väljaulatuvas asendis, ja lingivõlli 4 (käepidet) on pööratud juba nii, et ajam 5 puutub vastu jõuülekandedetaili 6. Tavaliselt erineb lukukeele päevane asend (joonis fig 2) veidi lukukeele tagalukustusasendist (joonis fig 1), milles lukukeel on lukuraamist mõnevõrra rohkem väljas. Muidugi on ka võimalik, et lukukeele päevane asend on seatud samaks mis tagalukustusasend.

Seega, kui lukukeel on teises mittelukustuvas väljaulatuvas asendis (joonis fig 2), on ajami 5 jõudu vahendav äärepinna kumer osa 12A nuki otsas vastu jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendava äärepinna kumera osa 13 ja nõgusa osa 13A piiriala 13B. Piiriala hõlmab seega väikest osa kumerast osast 13 ja väikest osa nõgusast osast 13A. Olenevalt ukseluku detailide ja paigalduse lubatud hälvetest võib kontaktpunkt 10 piiriala 13B sees olla täpsemalt määratletud kumera osaga 13, nõgusa osaga 13A või mõlemaga. Joonis fig 7 näitab piiriala 13B täpsemalt.

Joonisel fig 4 on näidatud olek, kus lingivõlli 4 ning ka käepidet on pisut pööratud päevarežiimis/asendis oleva lukukeele 3 viimiseks lukuraami sisse 2. Joonisel fig 4 kujutatud olekus on ajami 5 jõudu vahendava äärepinna kumer osa 12A nuki 11 otsas ja jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendava äärepinna nõgus osa 13A teineteise vastas ja moodustavad sel moel kontaktpunkti 10.

Ajami 5 jõudu vahendava äärepinna kumer osa 12A nuki otsas ja jõuülekandedetaili 6 jõudu vahendava äärepinna nõgus osa 13A on paigutatud nii, et need võimaldavad kontaktpunkti veeremise lukukeele päevasest asendist (joonis fig 2) joonisel fig 4 näidatud olekusse. See on näha ka joonisel fig 7.

Joonisel fig 4 näidatud olek tekib samuti siis, kui algseisuks on lukukeele 3 tagalukustusasend, mida kujutab joonis fig 1. Kui lingivõlli 4, ning ka käepideme, pööramist jätkata, jõutakse lõpuks lingivõlli äärmisesse pöördeasendisse ja seega käepideme äärmisesse pöördeasendisse. Joonisel fig 6 on näidatud leiutise kohase ukseluku olekut, kus lingivõlli (ja käepidet) on pööratud selle äärmisesse pöördeasendisse. Sellisel juhul on lukukeelega ühendatud tihvt 8 jõuülekandedetaili 6 õnaruse 9 teises otsas, nagu näha jooniselt fig 6. Joonisel fig 5 on kujutatud olekut, kus ukseluku lingivõlli ja seega samut käepidet on pööratud selle äärmise pöördeasendi lähedusse.

Olenevalt ukseluku osade ja paigalduse lubatud hälvetest toimub ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 vaheline kontaktpunkti üleminek veerevast libisevale liikumisele näiteks joonisel näidatud fig 4 olekust või pärast seda, kui lingivõlli on pööratud pisut rohkem. Kuna ajam ja jõuülekandedetail on siis juba pöörlevas liikumises, on üleminek libisevale liikumisele detaile suhteliselt vähe kulutav lahendus. Seda tänu sellele, et seisuhõõrdumist ei toimu.

Üleminek joonisel fig 6 näidatud äärmisesse pöördeasendisse emmast-kummast eespool mainitud algseisust toimub seega peamiselt veereva kontaktpunkti abil ajami 5 ja jõuülekandedetaili 6 vahel. Ülemineku lõppfaasis toimub kontaktpunkti 10 libisev liikumine.

Leiutisekohase lahendusega vähendatakse ajami ja jõuülekandedetaili kulumist. Peale selle on jõuülekanne detailide vahel tõhus, sest jõud on efektiivselt suunatud ajamist 5 jõuülekandedetaili 6 pööramiseks. Sellise leidliku lahendusega on suudetud elimineerida/vähendada ajami jõudu vahendava äärepinna 12, 12A ja jõuülekandedetaili

6 jõudu vahendava äärepinna 13 ja 13A vahelist tangentsiaalset jõudu. Peale selle on leiutis konstrueeritud nii, et see toimib alates kahest algseisust ja lõpetades lingivõlli äärmise tööasendiga (joonis fig 6). Algseisude all peetakse seega silmas neid olekuid, milles ajam 5 on esmases kontaktis jõuülekandedetailiga 6, kui ust avatakse turvalukustusest või päevarežiimis.

Leiutisekohast lukku on võimalik valmistada mitmel eri viisil, nagu võib näha ülaltoodud kirjeldusest. Näiteks võivad ajam ja jõuülekandedetail olla teistsugused kui joonistel näidatud ajam ja jõuülekandedetail. Samuti on joonistel näidatud osi, mis ei pruugi olla leiutisega seotud. Seega ei piirdu leiutis käesolevas tutvustuses toodud näidetega, vaid seda saab eri viisidel rakendada sõltumatus nõudluspunkti osas.

Claims (7)

1. 1. Ukselukk (1), mis sisaldab lukuraami (2), milles lukuraam sisaldab lukukeelt (3), lingivõlli (4), lingivõlliga ühendatud ajamit (5) ja pööratavat jõuülekandedetaili (6), kusjuures jõuülekandedetail (6) on jõuülekandeühenduses ajami (5) ja lukukeelega (3), ja milles lukukeel (3) on liigutatav tagalukustusasendisse lukuraamist (2) välja ja turvalukustatav tagalukustusasendisse, kusjuures lukukeel (3) on liigutatav teise mittelukustuvasse väljaulatuvasse asendisse lukuraamist (2) välja, ja milles lukukeel (3) on liigutatav väljaulatuvatest asenditest lineaarselt lukuraami (2) sisse lingivõllile (4) rakenduva väändemomendi tõttu eeldusel, et tagalukustusasendi turvalukustus on vabarežiimis, mis erineb selle poolest, et ajami (5) jõudu vahendav äärepind (12, 12A) ja jõuülekandedetaili (6) jõudu vahendav äärepind (13, 13A) on paigutatud nii, et ajami (5) ja jõuülekandedetaili (6) pöördumisel, kui pööratakse lingivõlli (4), on ajami ja jõuülekandedetaili vaheline kontaktpunkt (10) nihkuv äärepindade nõgusal osal (12, 12A, 13, 13A) tagalukustusasendis või mittelukustuvas väljaulatuvas asendis algul veeredes ajami (5) ja jõuülekandedetaili (6) äärepindade kumeral osal (12, 12A,13, 13A), kuni, kui lingivõll (4) on nihkunud äärmisele pöördeasendile lähemale, kontaktpunkt (10) on libisev vähemalt ühel äärepindadest (12, 12A, 13, 13A).
2. 2. Ukselukk vastavalt nõudluspunktile 1, mis erineb selle poolest, et ajam (5) sisaldab nukki (11), mis sisaldab ajami (5) jõudu vahendavat äärepinda (12, 12A).
3. 3. Ukselukk vastavalt nõudluspunktile 2, mis erineb selle poolest, et ajami (5) jõudu vahendav äärepind sisaldab ärrepinna nõgusat osa (12) nuki (11) varre kõrval ja äärepinna kumerat osa (12A) nuki otsas.
4. 4. Ukseluk vastavalt nõudluspunktile 3, mis erineb selle poolest, et jõuülekandedetaili (6) jõudu vahendav äärepind sisaldab kumerat osa (13) ja nõgusat osa (13A).
5. 5. Ukselukk vastavalt nõudluspunktile 4, mis erineb selle poolest, et kui lukukeel on tagalukustusasendis, on jõuülekandedetaili (6) jõudu vahendava äärepinna kumer osa (13) vastu ajami (5) jõudu vahendava äärepinna nõgusat osa (12) nuki (11) varre kõrval.
6. 6. Ukselukk vastabalt nõudluspunktile 4 või 5, mis erineb selle poolest, et kui lukukeel on ühes mittelukustuvas väljaulatuvas asendis, on ajami (5) jõudu vahendava äärepinna kumer osa (12A) nuki otsas vastu jõuülekandedetaili (6) jõudu vahendava äärepinna kumera osa (13) ja nõgusa osa (13A) piiriala (13B).
7. 7. Ukselukk vastavalt nõudluspunktile 6, mis erineb selle poolest, et ajami (5) jõudu vahendava pinna kumer osa (12A) nuki otsas ja jõuülekandedetaili (6) jõudu vahendava äärepinna nõgus osa (13A) on paigutatud nii, et võimaldavad kontaktpunktil (10) veereda.